"Eile õhtul kui olid minu kaisus olin ma maailma kõige õnnelikum taadike. Mu väike süda mahutab nii palju armastust, mis on kõik sinu. Ja jääb igaveseks sinu omaks"
Sinu sõnum mulle. Telefonis.
Kas Sa ise ka veel mäletad?
Ma tean, mida ma Sulle tegin. See oli ...selle julmuse kohta polegi sõna. Või vähemalt mina ei tunne selliseid sõnu. Aga ka mina ise põlesin selle valu käes.
Mul oleks nagu südamesse istutatud kaks puud, väga erinevad, aga mõlemad tohutult tugevate juurtega, kogu mu süda oligi ainult neid kokkupõimunud juuri täis. Ja nüüd oli tulnud see hetk, kus ma pidin hakkama üht välja rebima...Kujutad Sa ette, mida see väike  (minul ka päriselt normaalsest väiksem) süda üle elama pidi?

Olin ennast alateadlikult tasapisi hakanud ette valmistama selleks, et hakkab kaduma abikaasa. Tal olid sõbratarid, ta rääkis mulle neist, meie vahel oli huumor ja lõõpimine, aga ka hoolivus ja toetus. Tunnetasin, et kui ühel hetkel päriselt lahutama hakkame, on see mulle raske, aga elan üle, sest sõprus jääb. Ja see kirglik ja tõsine armastus Sinuga oleks mind lõplikult vabastanud ja aidanud.
Aga siis keerati kõik pea peale...

Hästi.
Ära arva, et tahan endast siin inglikest teha. Neid kordi, kus Sind ja Sinu tegutsemist vaikse ahastusega vaatasin, jagus ka.
Säästumarket.
Nii otseses kui ülekantud tähenduses.
Ausõna, mul polnud vaja seda odava hinnaga kaalu, mida üritasid mulle korduvalt organiseerida. Ega 50krooniseid plätusid.
Ei, ma väga-väga kaifisin Sinu suhtumist rahasse ja asjadesse. Tõsiselt. See tekitas head ja kindlat tunnet. Abikaasa oli sellel teemal...ta võis viiesajaseid lihtsalt kuhugi unustada, poes hindu ei vaadanud. Ja raha kadus nagu liiv...
Aga vahest...vahest... oleks oodanud. Et ma poleks olnud Sulle nii odav.
Üllatusi.
Õhtusööke kuskil ilusas kohas.
Väikest kingitust  - mõnda pisikest ja armsat asja.
Mõned sellised Sa mulle ka tegid, mida iialgi ei unusta - see pehme loom südametega sõbrapäevaks on üks.
Aga mõned kingitused - peale tüli, peale minu peale karjumist ja süüdistamist ja ka löömist...
Mäletad?