Aasta 1986, august.
Ilmari on vene sõjaväes ja mina olen seitsmendat kuud lapseootel.
Ilmari on sõjaväerongiga Haapsalus ja sealt jätkavad nad öösel teekonda Kasasthani, õppustele. Tal tekib võimalus raudteejaamast mulle koju helistada ja sellest teada anda.
Mina saan omakorda õnneks kätte ülikooli kursusekaaslase kes elab Haapsalus ja kes lubab anda mulle öömaja.
Ma panen kohe keema potitäie kartuleid ja ahju pirukad.
Sõidan korvitäie toiduga Pääskülla, kust peaksin saama Haapsallu suunduva bussi peale.
Aga see (viimane sellel päeval) buss sõidab peatusest peatumata mööda. Toimuvad "Valge Daami Päevad" ja buss oli täis.
Ma seisin seal peatuses ja mu ainukene mõte on sel hetkel see et ma ju lubasin talle et ma tulen ... Ta ju ootab ja ka mina ise igatsen meeletult tema järele.
Ma võtsin kokku kogu oma jõu ja julguse ja hakkasin "hääletama"
Mul vedas. Heleda suvejakiga tee ääres seisev noor naine rase võeti kiiresti autole ja kui ma olin rääkinud mis toimub, viidi mind ilma pikema jututa otse Haapsalu raudteejaama.
(jätkub)
