Mis see siis tähendab - süüdi on alati ka teised?
Ok, ma olen loomulikult kuulnud, et näiteks sõjaväes on selline kord, teeb üks noorsand pättust - karistatakse tervet rühma. Et vat nüüd mitte keegi ei saa täna linnaluba või magustoitu. Aga sellel asjal on olemas ka mõte, sisuline tähendus, millest iga normaalne ja loogiliselt mõelda oskav inimene aru saab. On ju väga-väga sant tunne, kui oled oma seltsimeestele-kaasvõitlejatele käru keeranud, edaspidi ikka mõtled, kas tasub valel ajal suitsule hiilida või vales kohas moblat kasutada.
Aga meil Kobedas Kukes olid asjalood natuke teisiti.
Näiteks läheb uus ettekandja laudu koristama. Talle on räägitud, et alati peab kaasas olema lapp, millega laud kohe üle pühkida, on räägitud ka seda, kuidas seda lappi käes hoida ja kasutada, kuidas musti nõusid kandikule paigutada. Aga iga asi nõuab harjumist ja vilumuse tekkimist - juhtub ikka, et näitsik tõstab klaasi laualt, hoides seda liiga kõrgelt kinni, või lehvitab lappi liiga laialt. Ummi kõnnib mööda ja näeb.
Mis oleks edasi normaalne tegevus? Ummi, restorani juht ja ise kogenud kelner-baarmen, võiks astuda tüdruku juurde ja talle mõned asjad üle korrata. Ja ma pean tunnistama, et kui ta on sellisel hetkel üliheas tujus ja/on tegemist nii uue inimesega, keda ta pole veel "ristinud", siis ta nii teebki. Või kui see poleks olnud hetkel sobiv, palju rahvast saalis ja Ummil kiire, siis kutsub ta kellegi vanima olija ja palub uut veel õpetada. Ka selline käitumine oleks täiesti okey.
Meil toimus tihtipeale aga hoopis selline situatsioon - teine ettekandja ja kassapidajad kamandati kontorisse ja "loputati" läbi. Miks me ei näe, miks me ei jälgi, miks me lubame laiskust, lohakust ja valesid töövõtteid. Kui püüdsime seletada, et on ju suveperiood, rahvast palju ja me kõik rabame tööd ja kellegi sabas käia pole aega, saime vastuseks tüüpilised "..mida te vabandate siin, kõik ainult vabandavad, tehke silmad lahti, küll te viiendal nutate.." See "viiendal nutate" oli ka üks Ummi lemmikähvardustest, mida ta mõnuga kõigi suunas pritsis. Samal ajal, kui nimetatud töötajad juhataja juures "vaibal" seisid, kuhjusid saalis tegemata tööd - koristamata lauad, vähenev puhaste nõud hulk ja hämmeldunud inimesed kassade juures, kes oma toidu eest maksta soovisid. Hea oli, kui siis mõni julgem buffeekokk tuli ütlema, et palun vähemalt üks kassapidaja saali tagasi.
Teine variant oli selline, et Ummi tuli mõne töötaja juurde ja hakkas rääkima. Et vaata kui halvasti see ja see oma tööd teeb. Selle kirumisega küttis ta ennast üha rohkem ja rohkem üles ja lõpuks lausa vahutas vihast, pritsides tuld ja tõrva. Ja siis see vaenekene, kes seda "mäejutlust" hetkel kuulama pidi, värises vaikselt hirmust. Sest ühtegi sõna ei poolt ega vastu ta Ummile öelda ei saanud - iga sellises olukorras öeldud sõna oli vale ja andis "raevunud härjale" ainult vunki juurde.
Kolmas variant oli see, mida tegid alguses kõik uustulnukad ja üsna pikka aega ka mina - minna ise Ummile mingist murest või probleemist rääkima. Et kohvimasin streigib, kotletid lagunevad panni peal ära, pesumopp on kasutamiskõlbmatuks kulunud või et kiiresti oleks vaja longerot tuua. Loomulikult tehti seda lootusega saada probleemile kiire ja asjalik lahendus, saadi aga hoopis sõimata. Miks restorani vara ei hoita ja hoolimatult lõhutakse, miks buffekokk on nii rumal ja kahjutekitav, et lubas peakokal sellised kotletid välja panna, mingu töötaja ja otsigu üles keskuse koristaja ning palugu tal meie põrandapesumopp oma pesumasinast läbi lasta (sic!), ja miks keegi talle varem ei öelnud et longerot on vaja, mille eest ta meile palka maksab!!!
Küll me viiendal kõik nutame...
No comments:
Post a Comment