Ma elan sinuga. Ma teen kõike mis vaja. Rõõmustan, naeran...
Ainult palun, palun sind, ära küsi kas ma olen õnnelik. Ära mitte kunagi seda küsi.
Sest õnnelik saan ma olla ainult ühe teise inimese lähedusest, pilgust, puududustest, sosinatest, suudlustest, maitsest, vihmast....
....majas mille aknast nägi talviti merd..
See jääbki nii.