I. vaatas mind küsivalt. Aga minu suur raev oli selleks hetkeks juba lahtunud. Tundsin äkki vaid suurt väsimust. I. kabinet n.ö "lae all" aknavaatega tervele suurele töökojale oli alati soe, võtsin jaki seljast.
"I, me ei ole lahutatud. Sa jätsid riigilõivu makmata. Mäletad, sellepärast pidimegi need paberid postiga saama, sa ei maksnud seda õigeks ajaks ära, aga lubasid seda kiiresti teha." Mul oli kõik meelde tulnud. Mina tasusin enne üürilisi üles jäänud korteri kommunaalkulude arve ja temale jäi see lõiv.
Paus. I. pööras pea uuesti arvutiekraani poole.
"I.!" Veel pausi. Siis tõusis mu eks...., vabandust, jäkuvalt seaduslik abikaasa püsti.
"Lähme välja, autosse. Räägime"
...................
Mida ma siis kuulda sain.
Jah, alguses ta unustas. Et homme kohe teeb ja siis jälle homme. Aga siis...
Ta ju nägi et mind ei taheta enam. Ta nägi minu jätkuvat võitlust ja meeleseisundit. Aga ta nägi ka muutusi, mis minuga suvel toimus. Kuidas ma olin alati tulles olnud nagu kange teraslatt, pea püsti ja õlanukid pinges, jutt mõõdetud ja vaikne. Aga kuidas ma juba esimese tunni jooksul mõnuga toimetama asusin, rahunesin ja leebusin, kuni olin muutunud ikka jälle iseendaks selles parimas variandis - kaine, rõõmus, vaimukas ja hell. Ja seda kuni selle hetkeni kui jälle läksin.
Kaua sa ennast karistada ja piinata kavatsed, küsis I. vaikselt.
Mulle meenus siis kuidas ma olin üritanud vapralt vormelisõitu vaadata, F1. Aga absoluutselt iga kord lõppes see nutukrampidega, kuni I. tuli, teleri kinni pani ja mind jälle lohutama asus. Poole suve pealt ma need vaatamised ka lõpetasin, sest see oli tõesti enesepiinamine. Kuigi lootsin et järgmine pühapäev vaatame juba koos, või siis järgmine...kindlasti järgmine....
Suvi on läbi, M. Sinu sünnipäev on ka möödas. Ja veel üks sünnipäev.

Sa ei hooli ju tegelikult T.st, ütles I.
Jälle õige. Ja kui päris aus olla, olen ma tast lausa üksjagu tüdinud. Ei olnud "minu inimene".

Tule koju, kallis M, ma armastan sind tohutult. Sina hoidsid mind kui minul oli raske, kuigi ma olin sulle meeletult haiget teinud. Mina hoidsin sind terve see valusa aasta.
Aitab, M. Tule koju!