Minu "pressiteade" FBs tangost loobumise kohta tekitas mu heades sõprades palju muret ja küsimusi. Andke andeks, see oli muidugi suur valus hetkeemotsioon, sel "hetkel" loomulikult üdini kindel ja vankumatu :(
Aga nojah....te ju tunnete mind :) Keegi palub ilusti andeks ja mu pahameel lahtub nagu mesi kuumas tees ja nädala pärast on kogu mure üldse unustatud - kuni järgmise korrani, mis seekord tuli üsna ruttu, oli aga täiesti "vastupidine" ja seetõttu hoopis ülimalt koomiline!
Aga järjekorras siis.
Cubanitas oli meil teine tangoõhtu, aga pidulik, koos Hollandi orkestri OTRAga ja maksis 6.- Kell 8 pidi olema tasuta tund Karmeni juhatusel, Ilmari plaanis minna ka sinna et olla mõnele algajale partneriks kuna naisi on tavaliselt alati rohkem ja siis on hea kui neil on ikka kellega harjutada ja et nad tuleksid veel. Sest me väga soovime oma tangorahva hulka ka uusi liikmeid. Sõbrad, üleskutse ka Teile!
Mina läksin küünehooldusesse ja pidimegi siis täiesti rahulikult kohapeal kohtuma, nii kuidas kumbki meist jõuab. Istun kenasti, käpake tehniku peos, kui Ilmari helistab. ISE HELISTAB MULLE! Ja räägib. Et tal hakkas halb. Suur väsimus. Kurnav peavalu. Et võibolla ei läheks täna üldse.
Kuulasin ja hakkasin muretsema, armas inimene ikkagi. Teadsin et tal oli tõepoolest tööl raske päev mitme olulise koosolekuga. Aga minna ikkagi tahtsin, olin nagu sisse elanud sündmusesse, kleit ka juba hommikul selga pandud.
Soovitasin siis ettevaatlikult et mingu ja puhaku hoopis, ei pea ju 8ks kohale minema, lähme rahulikult hiljem 9ks, kui OTRA esinema hakkab. Ja ütlesin, VAATA, KUIDAS SUL ON, KUI IKKA JAKSAD TULLA, SIIS HELISTA, SAAME ENNE KOKKU, ILMA SINUTA MA KA JU EI LÄHE! Kingad olid ka veel ju Jaguaris et ma ei peaks neid ise mööda linna kaasas tassima.
Ilmari kuulas mu ära ja vastas siis et hästi, teeme nii, sinna algajatele mõeldud tutvustustundi ta ju minema ei pea. Ja nii me selle kõne ilusti lõpetasime.
Sain oma küünised u. 7.45 valmis ja kõndisin rahulikult Solarisse aega parajaks tegema. Sõin Lidos imehead kanasuppi. Läksin raamatupoodi ja sirvisin raamatuid. Aeg-ajalt vaatasin mobla pealt kella ja kui see juba üle poole 9 näitama hakkas, helistasin Ilmarile.
Telefon kutsub. Kutsub. Kutsub. Ja ei vastata.
Hee....No ok, ju sõidab juba linna ja kuulab muusikat ja telefoni ei kuule. Tüüpiline...Proovime 5 minuti pärast.
Proovime. Ei vasta. Kell on 8.40. 9 pidi algama kontsert.
(Jätkub:))