Käisime eile Kosmoses "Kormorane" vaatamas.
Noh jah...
Harju keskmine, sõna otsese mõttes.
Aimasin seda juba siis, kui peale esilinastuse meediakajastust saabus laupäeval ajalehtedes täielik vaikus. Siis on tavaliselt tegu ikkagi ootuste mittetäitumisega, mingit shedöövrit ei sündinud ja sellele leheruumi (ja raha) enam ei raisata.
Kahju oli. Sest idee oli hea, näitlejad olid head, Guido Kangur tegi väga hea tüübi Oleks saanud kõik koomilised situatsioonid ja karakterid korralikult täiuseni lihvida ja väga mõnusa filmi teha. Aga joosti lati alt läbi. Selline film oleks isegi rohkem jämekoomikat ja paksemaid värve ilusti ära kannatanud, aga nüüd jäid paar sellist väga räiget nalja just tänu sellele häirivalt räigeks, nagu stseen arbuusiga ja arusaamatus kas peab loodetavale produtsendile tõesti mune näitama...:)
Aga mis ikka teha, eesti film on eesti film, võis ühe korra ära vaadata, näitlejad olid tõesti muhedad ja paar korda sai ka naerda, Tanel Padar tõi elevust ja meie tangorahvast ühes stseenis oli ka liigutav vaadata. Koju sõites oli häälestus ka ikkagi natuke "pervokomöödia" lainel, sest kui Mario, kes tuli trennist, hakkas rääkima oma päevast ja sellest et tal on nüüd jälle ümber flirtivaid tüdrukuid ja varsti ka "seksivärk jälle käpas", lubasin ma omale frivoolse nalja et " siiamaani ta sul vist KÄPAS ainult olnud ongi..." :)
Siis jõnksutas Ilmari autot, Mario oigas ja ma kuulsin järjekordselt et täiskasvanuks ja väärikalt ja taktitundeliselt käituvaks indiviidiks ei saa ma eales...
Teate, polegi just minu elueesmärk! :)
Aga film "Jan Uuspõld läheb Tartusse", mida õhtul kodus telekast uuesti üle vaatasime, oli parem! Kõvasti!