Juba siis heitsime oma tangoseltskonnas vahetevahel nalja, et keegi kaunitest eesti naistest võiks mõne välismaalasest maestro ära võluda ja siis "sellise aarde" meie kodumaale elama ja õpetama tuua :)
Ei teadnud me siis veel, et just sellel festivalil selline "case" alguses saigi - Türgist pärit Somer armus meie kaunisse ja andekasse Jessicasse ning võitis lausa aastatepikkuse järjekindlusega ka neiu südame! Nüüd kasvatab särav ja õnnelik paar Eestis oma pisikest poega Leoni ja annab regulaarselt tangotunde.
Üks milonga toimus seekord jällegi ühes väga põneva atmosfääriga paigas - Tallinna Lennusadamas.
Aga kahjuks oli sellel õhtul üsnagi kurb lõpplahendus - me suutsime oma tangopoognatega ära rikkuda nende põranda, ja selle kahju hüvitamine tekitas festivali eelarvele korraliku miinuse. Õnneks sai Karmen Lennusadama juhtkonnaga kokkuleppele, et tasub põranda uuendamisest põhjustatud kulutusi pikema aja jooksul tasapisi.
Samas on mul meeles, et see põrandakate tundus tantsimiseks imemugav, parajalt elastne ja hingav, selline põrand annab alati juurde tangole nii vajalikku vetruvust, võimendades niimoodi tantsu dünaamikat. Aga materjal osutuski kahjuks meie kingakontsade jaoks liiga pehmeks.
2013 aasta kolmas Tango Port Tallinn tõi meile Rui&Inese ning Carlose&Brigitta kõrvale ühe uue fantastilise õpetajatepaari - Veronica Palacios & Omar Quiroga (Argentiina)
Ning just nemad jäid Ilmari lemmikmaestroteks mitmeks aastaks.
Sellel suvel kohtasime aga veel ühte huvitavat argentiinlast (jällegi vist Liivi ja Arturi poolt kohale toodud) :) - Demian Fontenla´t. Nüüd materjali kogudes ja festivali pilte läbi vaadates avastasin ühe huvitava tõiga, ühel milongal Demian ka esines. Ning järgneval fotol ongi mõnus meenutus, kuidas maestrod tema tangot jälgivad. Ja millise emotsiooniga jälgivad...
Erinevate inimeste pilkudesuund sellel fotol on tegelikult üldse huvitav - kes keda üldse vaatab :)
Ning ikka ja jälle - afterpartyd on pingevabad, heatujulised ja täiesti teistmoodi lummavad.
Pärlike :)
Maraton Vilniuses. Palju tantsitud. Öö juba hommikuks saamas, rahvast väheneb. Otsustame, et äkki aitab meile ka tänaseks, homne (tegelikult juba sama päev) veel ees. Ilmari ja Karel veel istuvad saalis, mina lähen end talveriietesse mässima. Saan saapad jalga, kui minu juurde astub võluv noor mustanahaline mees, keda olin eelnevalt ise ka silmitsenud (kahjuks tulutult, kuna teda piidlesid ka kümned ja kümned minust kümneid aastaid nooremad tantsijannad). Ja nüüd teatab see adonis täiesti konkreetselt, et ärgu ma mitte mõelgugi kuhugi ära minna, sest tema tahab just nüüd minuga tantsida.
No hästi - sellise võimaluse jaoks lihtsalt peab veel võhma jätkuma. Saapad uuesti jalast ja letś go!
See oli fantastline tanda! Sulgesin üsna koheselt oma silmad ja lihtsalt nautisin. Ka tanda keskel lugude vaheajal hoidsime me oma tantsuembust, et mitte seda lumma katkestada. Ja me hoidsime seda ka mingid hetked peal viimast lugu...
Siis algas cortina ning see oli midagi väga rütmikat. Ning mu partner hakkas minuga ka seda tantsima, ja kuna ka minu emotsioonid olid laes ja keha täiesti lahti, hakkasin ma rõõmuga kaasa liikuma, teades et cortina kestab ju ainult mõned hetked...
Kuid mõnikord, kui cortina järgi hakkab tantsima suurem hulk inimesi, laseb DJ seda lugu pikemalt, vahest ka lõpuni. Ning tundus, et just nii minema hakkab, mõnus tantsulugu aina kestis ja meie hoog aina kasvas. Tegime igasuguseid põikeid ja pöördeid, vahepeal kallutas must mees mu lausa paralleelseks põrandaga, siis haaras mu uuesti sülelusse ja lennutas hoopiski üle puusa
JA MINUL SILMAD IKKA KINNI - olin nii sellesse tantsu haaratud! Siis hakkasin kuulma huilgeid ja plaksutamist. Ohh, jummal tänatud, neid vehkijaid on siin siis järelikult rohkem, jõudsin veel mõelda, siis ei vaata ju keegi õnneks eriti mind.
Aga lõpuks lõppes ka see cortina ja Merle avas ka lõpuks oma silmad. Ja pidi tõdema, et ühtki teist paari peale nende platsil EI OLNUD! Ning natukene aega veel talle ja ta partnerile määratud aplausi ja hõiskeid kuulama ning naeratama...
Kui rahvas oli rahunenud, hiilisin Ilmari ja Kareli kõrvale ja küsisin, kas oli väga õudne. Õnneks olevat täitsa vahva vaadata olnud :)
No comments:
Post a Comment