Veebruaris toimus Helsingis festival Frostbite, kus Ilmari ühel päevasel milongal mulle teatas, et oli suutnud minuga tantsida ühe täiesti täiusliku tanda . Olin olnud pehmelt liikuv, kuulav ja avatud. Väga armas kuulda! Mina mäletan sellest milongast seda, et pärastlõunane päike paistis akendest sisse ning mingil hetkel nägin ma, et selles soojas kumas olid enamus naisi tantsu ajal silmad sulgenud. Kõik paarid tundusid liikuvat nagu ühes hõljuvas ja uinutavas energiaväljas...
Seda festivali meenutades ja fotosid sorteerides avastasin aga veel ühe humoorika pildi. Selliseid pükse Ilmari rõivakollektsioonis ei mäleta mina üldse :)
Pärast Frostbite leidis Ilmari, et mul on aimdus õigest tunnetusest täiesti olemas, tuleb sellega ainult kõvasti tööd jätkata. Ja loomulikult tegi ta hullu tööd ka iseendaga, vaatas igal õhtul videosid erinevate maestrote tehnikatest ja õpetamismeetoditest, et välja valida meie lähinaabrite juures tunde andvaid parimaid paare ning tegi plaane sinna sõitudeks, kuulas lõputult tangomeloodiad ja tiris mind iga natukese aja tagant diivanilt püsti, põrandale midagi proovima ja harjutama. Lõpuks hakkasingi ma lihtsalt ühte kulunumat kingapaari kõlari peal hoidma, et need sealt siis vajadusel alla napsata ja "jalastada"
Aga üsna varsti juhtus Ilmariga üks lausa müstliline lugu.
Ta oli tantsimas Riias, Balta Birts (tõlkes "Valge saun") maratonil. Mirada´dega tekib ikka vahest segadusi - üks vaatab ühte, aga seda ühte vaatavad veel mitu ühte, ja kui see üks siis saali ühest otsast liikuma hakkab, tõusevad need mitu ühte püsti, pidades cabecceo´d endale määratuks. Tango etikett olevat küll selline, et tantsitakse ikkagi konkreetselt sellega, kellega sooviti, mitte esimese püstitõusjaga, nagu on kirjas raamatus "Käitumisest". Aga tookord seal kahe mehe ja ühe naise vahel selline olukord tekkis - naine vahetas kiire pilkkontakti oma põhipartneriga, kes ka Ilmari selja tagant talle oli lähenenud, sai temalt järelikult nõusoleku ja otsustas tantsida selle tanda ikkagi Ilmariga.
Kohe esimese loo alguses oli see naine aga teinud oma jalaga mingi erilise, Ilmarile täiesti tundmatu sammu. Mu kallis mees mäletab, et ta jõudis mõelda "mina sellist liikumist juhtida ei oska" - ja siis....ta kas uiunus, sõitis kosmosesse vms., aga tervest sellest tandast, neljast loost, ei mäleta ta mitte midagi. Aga ta ju juhtis, nad tantsisid, nad ei kukkunud, ei põrganud kuhugi ega kellegi vastu...!!!
"Üles" oli Ilmari ärganud viimase loo lõpuakordide ajal, kui naine oli viinud oma jala enda pea kohale ja seda sealt siis tantsisklevate liigutustega elegantselt alla tõi. Nende kõrval istunud head ja kogenud tantsijad olid hakanud plaksutama ning Ilmari mõistis sel hetkel väga hästi, et see aplaus polnud mitte temale, vaid tema imelisele partnerile....
Ning seda imelist partnerit kohale saates hakkas Ilmari temaga rääkima, sai teada et naise nimi on Amelia ja et ta on Poolast.
"Ma pean nüüd kõik maailma festivalid läbi sõitma, et Sinuga uuesti kohtuda ja tantsida" suutis Ilmari lõpuks taastada oma normaalse kõne- ja komplimentide tegemise võime.
"Aga pole tarvis terve maailma omi" oli Amelia kelmikalt vastanud "Tule mais Krakovisse festivalile"
Kõigepealt läks Ilmari ikkagi hoopis oma hotellituppa ja sõna otseses mõttes nuttis. Sest see, mis temaga selle tanda ajal oli toimunud, vapustas teda hingepõhjani. Selliseid asju võib tango teha..
Ja siis me läksime Krakovisse. Ja sealt algas minu jaoks "uus ajastu ja hingamine".
Olgu veel öeldud, et Ameliat Krakowis, Wavel Tango Festivalil tookord ikkagi ei olnud, nende järgmine kohtumine ja tants toimus alles aastal 2014 Warssavis.
Aga selle postituse pärlike tuleb ikkagi Frostbite´lt.
Mina läksin juba öösel hotelli puhkama, Ilmari aga jäi kohale milonga lõpuni. Hommikul siis küsisin muljeid ja Ilmari hakkas rääkima, kellega ja kuidas ta veel tantsis, et üks naine oli vist tema tantsimist ja juhtimist nii igavaks pidanud, oli Ilmarilt vaikselt küsinud "kas sa magama ei taha minna, mina olen küll juba unine?" Imelik natuke, oli Ilmari mõelnud, aga oli siis püüdnud elavamalt ja intensiivsemalt juhtida. Noor kaunis naine oli aga oma küsimust korranud....
Alles sel hetkel kui Ilmari mulle seda lugu hommikul peale ärkamist jutustas, jõudis talle endale ka kohale, mida see kaunitar võibolla tegelikul talle ette panna soovis :)
Järgmine minut selles Helsingi hotellitoas nägi välja igatahes selline, et mina väänlesin naeru pärast põrandal ja Ilmari istus parajalt kohmetu (et mitte öelda lausa juhmi) näoga voodiveerel. Aga talle oli siiski tähtsam see et vähemalt tema tants naisele und peale ei ajanud :)
Vaat mis teeb tango pikatoimelise eesti mehega!
No comments:
Post a Comment