Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat. 5.

Iga päevaga kasvas minu hinges eriline ootusärevus. Ühest lapsepõlves loetud raamatust oli mulle jäänud meelde väljend "pidu meie tänavas". Elasime siis Hiiul, ühel väikesel kõrvaltänaval aiaga majas, kus oli ruumi mängida ja möllata, aga suviti esines aegu, kus kõik teised lapsed oli maal ja minul natuke kurb. Nii ma siis neelasin raamatuid ja unistasin, et meie vaiksel unisevõitu tänaval toimuks mõni pidu. Vahest toimus ka, mäletan päris titeeast, kuidas setud tulid hobuse ja vankriga kaltsude vastu savipotte vahetama, ükskord oli kanalisatsiooniavarii, vesi voolas väikese jõena mööda tänavat ja vanaema saatis peenardelt väljakitkutud umbrohutuuste minema, siis oli Pärnu maanteel teeremont ja liinibuss pandi mööda meie tänavat ringi sõitma....
Sellised väiksed lapseea põnevused siis. Aga veelkord, see "pidu meie tänavas" jäi mulle alatiseks mingiks tähenduseks ja unistuseks. Suurt kindlust ja turvatunnet vajava inimesena ei armasta ma eriti kaugele reisida ja mind on alati väga rõõmustanud, kui mõni väga oodatud ja põnev sündmus mulle "koju kätte tuuakse"
Ja nüüd siis tuuakse!!!

Kogu faktiline info on välja toodud sellel lingil, mina püüan kirjutada rohkem emotsioonidest :)
http://www.tango-tallinn.com/festival/festival-tangosadam-2011/

Karmen "koreagrafeeris" meiega ühe muusikalise liikumise - et me annaksime kujundlikult, n.ö visuaalkeeles edasi meie kõigi argentiina tango juurde sattumise loo ja tutvustaksime endid ka oma põhitegevust matkiva liikumisega. Ilmari kui firma direktor tuli näiteks välja ülikonnas, mapp kaenlass ja mobiiltelefon kõrva ääres, üks mees, kes töötas giidina, ilmus lagedale sellise pulga otsa kinnitatud plakatiga, millega ekskursioone juhitakse, Eveli laulis...Teise tangoloo ajal muutus liikumine rohkem (tango)tantsulisemaks ja sünkroonsemaks. Tulemus sai tõeliselt huvitav - vähemalt meile endile :) Esinesime sellega festivali avamilongal, et tervitada külalisi. Võõrast rahvast siis veel palju kohal ei olnud, rohkem ikka meile tuttavad inimesed, kes meile muidugi siiralt aplodeerisid. Aga idee mulle isiklikult tohutult imponeeris, pole sellist tervitustantsu hiljem ühelgi teisel festivalil näinud.

                                                                   Peaproov

                                                                 Esinemine

Edasi tuli muidugi suur pingelangus - esinemine läks hästi, midagi oluliselt hullu ei juhtund. (või vähemalt ma ei mäleta:) ). Vahetasime oma mustad-sinised kostüümid tantsukleitide-pükste vastu, tegime ühe humoorika "tiimipildi...

                                         Esinemistiimis oli ka meie poeg Mario

...ja pidu võis alata!
Mäletan, et sel õhtul tantsisin ma tangot esimest korda nii, et "ma ei olnud kohal" Ma ei mõelnud sammudele, et kas ma nüüd astun ikka õigele poole ja õigel ajal jne. Ma panin oma käed sellele võõrale partnerile "kaela" (tegelikult muidugi tantsuvõttesse) ja lasin tal ennast juhtida, nii et ma lihtsalt liikusin tema rütmis. Ja see tunne oli IMELINE! Ja siis ma mõistsin, et sellel maailmal on mulle pakkuda veel palju-palju :)

Aga ma leidsin veel ka ühe video! See osa meie tervitustantsust orkestri saatel, palusime partneriteks juba külalisi.

https://www.youtube.com/watch?v=dvtXhC5pL0A