Oi, mulle meeldivad sellised ekspromtüritused! (kui need on ikka meeldivad üritused):) Aga teater on seda reeglina alati ja kolmapäeval sattusin ma Kanuti Gildi saali Tartu Uue Teatri etendusele. Mängisid Rein Pakk ja Helena Merzin, etendus oli jutustavas vormis, armastusest omamoodi kiiksuga loos a´la Kaunitar ja Koletis. Selle tüki tegid minu jaoks uudseks ja väga nauditavaks vahepealne fotolavastus süzee edasiviimiseks, fotod oli super!
Ühesõnaga - kui ma üldiselt olen sellise traditsioonilise teatri austaja ja suhtun sellistesse "nishiteatritesse" natuke ettevaatlikult, siis see projekt mulle meeldis. Oli piisavalt loomulik, samas mõnusa musta huumoriga sinna juurde mis ei läinud üle minu absurditaluvuspiiri. Sa naerda, aga ka kaasa mõelda. Ja oli ka selline peenekoeline etendus, et mõningate nüansside ja detailide ja piltide üle jääd mõtlema veel järgmisel ja ülejärgmisel päeval - selline mitmekihiline lavastus.
Käisime eile ära ka esimeses tõsises salsatrennis - mõnus!!! Täielik nauding oli minu jaoks keha sammude ajal rütmis puusadest vasakule ja paremale nõksutada - tangos me just seda teha ei tohi. Aga mulle on selline liikumine just loomulik ja tekitab head kerget feelingut, pealegi on see seksikas ja mõjub taljele hästi! :)
Rahvast oli tunnis päris palju, algul tegime läbi põhisamme soolona, siis võtsime paaridesse ja hakkasime harjutama, partnereid vahetades. Jõudsin täpselt terve ringi ära teha ja lõpetasin tunni uuesti Ilmari käte vahel!:) Ja no tehke mis tahate - ta on parim, kuigi salsas oli see ka temale esimene trenn. Minu kallis oli rütmi ja liikumise häati ära tabanud, ja mis peamine, ta oskab hoida naise jaoks head kindlat tantsuvõtet ja kehaga juhtida. See on tangost muidugi.
Nii et loodan et me jätkame ja teeme selle kahekuulise kursuse ilusti läbi. Treener Kätlin oli ka väga hea, rõõmsameelne, seletas asju selgelt ja arusaadavalt ja mõjus ülimalt julgustavalt. Minuga on ikkagi see lugu et võõrkeelsest jutust ma siiski väga hästi aru ei saa :)
Teisipäeval pidasime ema sünnipäeva ja mu kadunud venna head sõbrad Urmas ja Jaanus tulid siis ka meile nagu soolaleivale. Kuna startisime kohe peale minu tööpäeva, palusin neil kingi asemel söök kaasa võtta.
Ja Urmas pakkus siis et ta toob sushit. Ok, väga hea!
Kui me siis istusime koos Kerstiga Jaanuse autos ja ootasime...aga ok, sellest naljast kirjutan teile järgmisel korral...