Monday, April 4, 2011

Haa, Katz, ma ütlesin  Sulle kohe juba neljapäeval, kui teatsid mulle oma Rootsi-tripist, et pühapäeval te küll enam kuhugi tulla ei jaksa :) Aga Sina, et ei mis asja, ei väsi Sa midagi jne. Ja kes põeb nüüd veel tänagi moraalset kassiahastust ja kõigub ikka veel laeva ja Kariibi mere (loe: Cuba Libre) rütmides...icccc
Aga midagi pole katki, mõnes mõttes oligi mul totaalne rahulik nädalavahetus - laupäeval kõigepealt pikk pikutamine raamatuga voodis, siis rahulik ja põhjalik koristamine, vahepeal jalutuskäik kui päike välja tuli, siis uuesti raamat ja õhtul saun. Panin ta sisse ainult tunniks, pikutasin seal üksinda ja kuulasin ühte oma lemmikCD-d, kaunikõlaline ingliskeelne jutt muusika taustal tsakratest ja nende erinevatest värvidest. Ma ei jälgi seda teksti sellel plaadil mitte selleks et koos ettelugejaga neid täpselt ette kujutada, vaid lihtsalt selle heli ja muusikasaundi pärast, mis on tõeliselt lummav ja ebamaine.
Pühpäeval pühendusin siis ainult lugemisele, kui teada sain et teid isegi pannkoogid ka kohale ei meelita :)
Raamat on üks järjekordne totaalne "minukas", näitleja Helend Peebu sisukas elulooraamat. Nimetatud härra on ka üks meie teatrilegende tegelikult, laval tegutsenud lausa 80 aastat, enamuse sellest Vanemuises. Annab jälle juurde palju infot ka selle teatri kohta, mis mul siiani ongi kõige rohkem puudu. Puudu mitte sellepärast et Vanemuisest oleks vähem materjali saadaval, aga need raamatud mis sellest Irdi Vanemuise perioodist siiani on ilmunud, on keskendunud rohkem Hermaküla-Toominga teatriuuendusteemadele, mis minus aga ainult totaalset võõrastust tekitab. Siiamaani mäletan neid jubedaid telelavastusi a´la "Põrgupõhja Uus Vanapagan" ja paari lastelavastust, mida mu kallis vanaema mind heas usus vaatama viis kui olid külalisetendused Tallinnas. Ka need olid segased ja hirmutavad.
Aga see raamat Helend Peebust on kirjutatud inimlikult ja südamlikult, keskendudes näitleja arengule, tema rolliloomisprotsessidele- just selline teatriraamat nagu mulle meeldib. Eks täna jätkan.
Ainult Matu järgi igatsesin, teda oleks küll näha tahtnud :) Aga eks ikka tulete vast kunagi? :D

No comments:

Post a Comment