Nalja ikka saab! Täna hommikul sain väga laheda kiiksuga komplimendi. Sõitsime tööle ja Ilmari mainis mingis kontekstis et tema saab suvel juba 47. Hetk vaikust ja siis kiljatasin mina, et appi, mina saan ju 45! Täitsa õudne! Ilmari vaatas mind korraks ja nentis siis rahulikult et ega mul mõistust enam pähe ei tule, selle lootuse on ta kaotanud. Aga kuna keha pidi olema jätkuvalt nagu noorel tüdrukul, siis on asi tasakaalus...
IRW!!!
Aga emakese ajasime tookord ikka kergelt paanikasse. Urmas tõi suhsit, aga enne jõudsin ma Kerstile süütute silmadega otsa vaadates rääkida et Urmas tuleb otse kalalt ja sai kõvasti räimi ja mõned angerjad ja et hakkame praadima ja et tema vana kooli nõukogude naisena oskab need ilusti ära puhastada...Ema läks näost 2 kraadi valgemaks, hääletoon 2,5 kraadi kõrgemaks ja siis sealt tuli et, et lõpetage ometi, palun, tema ei oska ja tema ei julge ja tema ei taha, viige teda parem koju tagasi jne. Aga ta sai õnneks üsna kiiresti aru et meil on ikka mingi nali peidus, kuigi ma jõudsin teda veel lohutada, et ok, anname räimed kassile kui ta nendega mässata ei viitsi, aga vaat angerjas...:)
Peale seda meeletu valu aastat peab lihtsalt nalja tegema ja nägema.
Ja kevad on ka vist lõpuks käes.
Aga mind on nüüd päris tugev salsavaimustus tabanud. 3 tundi oleme ära käinud ja ma kaifin, täiega. Rütm on mõnus, põhisamm ja pöörded arusaadavad ja nauditavad. Minu lihtsa ja normaalolukorras rõõmsameelse loomuga läheb selline stiil isegi paremini kokku kui natuke depressiivsepoolsem argentiina tango. Muidugi tantsime me ka seda edasi, sest Ilmari hinges on ja jääb ikkagi tango, aga minule ta nii südamelähedaseks ei saa, kuigi ma imetlen meeletult selle kirgliku tantsu võlu, eriti kui improviseeritakse. Aga kui ma tangotundides teinekord juba vaikselt kella piilusin et kas lõppema juba ei hakka, siis salsas olen siiani kellaosuti kiiret liiikumist just kahetsusega vaadanud. Aga eks näis - kui hakkame edaspidi keerulisemaid kombinatsioone tegema ja käte kaunistused ka juurde toome, läheb kindlasti raskemaks. Aga tahaks need 2 kuud ikka vähemalt ära teha.
Ja mul on jälle patsid! Seekord tunduvalt pikemad, ühele küljele lasin ka natuke sinised teha, väga ilusa efekti annab. Ja kui need pea taha klambriga kokku panna, läheb nägu ka kõrva taha ehk siis üsna pingule ja vaatepilt peeglist on ülimalt sile :)
Mis siis et tuleb juba 45, on ju! :)