Fantastiline tangónädal on nüüd kahjuks otsa lõppenud.
Aga see oli tõsiselt treeninguline ja väga-väga lahe. Õpetajad olid meie klubi ammused partnerid Argentiinast - Maria ja Pablo, tõeliselt head meistrid ja ka ülipositiivsed ja südamlikud inimesed.
Eileõhtusel "5´clock tea milonga" tundsin esimest korda, et ma päriselt ka juba tunnetan ja oskan midagi.
Seekord oli workshoppidest osa võtmas ka Tartu klubi inimesed. Ja kuna treeningud on üles ehitatud selliselt, et peale iga tantsu lõppu vahetatakse partnereid, tantsivad kõik "leaders and followers" omavahel läbi. Ning minul oli peale kolmandat tundi Tartu meestest tõsiselt kahju - neile õpetatakse seal tõesti tango samme ja kombinatsioone, aga mitte partneri juhtimist. Kuid just see on Argentiina Tangos ülioluline ja selle tantsu alus üldse. Naine naaldub ülakehaga mehe poole, hoiab ennast natuke ühel jalal tasakaalus ja juhindub oma liikumisest ainult mehe ülakeha signaalidest. Tõelised profid tangonaised tantsivad üldse kinnissilmi, saades nii kõige kaunima tunde liikumiseks.
Aga nüüd olin nii mina kui teised sunnitud nende poistega harjutades hakkama maha vaatama, jalgu. Sest muidu polnud aru saada mida tüüp sind tegema panna tahab," qanthsot, chakadat, grossi võ outshot" :D
Aga kõik muu oli tujutõstev (ning kaalulangetav). Ka mu poeg osales ühes algajate tunnis ja oli seal suurepäraselt hakkama saanud. Ja lisaks trennidele oli meil ka kaks kaunist tantsuõhtupoolikut küünalde ja la laternatega ehitud saalis "tango nuevo" muusika saatel.
Aga sellesse nädalasse mahtus ka muud. Armukadedust ja kurjust.
T.
Ma tõesti ei saa aru. Oma sportimise kõrvalt annab ta klubides treeningtunde, on eratreener, ka naistele.
Ja nüüd selline egohaavand minu tangotundide pärast! Etteheited käskivas kõneviisis. Siis lõuapärade raudne kokkusurumine ja vaikimine. Siis juba karjuv kõneviis...
Jääb ära. Ja mind ei huvita, et võibolla oli ka tema marutsemise põhipõhjuseks ikkagi I, nagu Sinulgi. Miks me ikkagi nii hästi läbi saame jne?
Veel kord - JÄÄB ÄRA. See ei puutu T.sse. See et ta suudab ka midagi harju keskmisest paremini teha, ei anna talle mingit õigust minu elu korraldama hakata. Kui ma ise ei taha.
Ja ma ei taha.
Reede õhtuks oli mul tema emotsioonidest villand. Peale tangot võtsin endale veini, läptopi ning filmi ja läksin ööbima hotelli.
Üksi. .....ok...mänguasi oli ka kaasas....igaks juhuks. Kui tuleb tuju...
Sain muidugi mõned ähvardavad sõnumid, kus mind lubati kontrollima tulla. Vastasin külmalt et mind ei huvita. Ja kõik.
Õnneks ei tuldud.
Aga öösel tulid äkki Sina, Taadike. See oli kummaline, sest tavaliselt näen ma alati unes mingit kreisit kokteili päevasündmustest ja oma emotsioonidest, mis on iseenesest alati pagana põnev :D Kuid sel ööl nägin ma Sind. (Kuigi ma isegi ei puutunud oma mänguasja...:D)
Kas Sinu endaga on kõik korras? Mõtlesid Sa ise mingil põhjusel minu peale?
Tean et Sul hakkab tööl jälle kiire aeg.
Hoia ennast!