Elu on ikka vahest koomiline ka :D
C. süümekad oma rõveduste pärast ja hirmuga minu blokkimine FBs on tekitanud sellise vahva olukorra et mina näen kuidas Katz või Miku kommentaarides iseendaga räägivad :D:D Õnneks andis sama allikas mulle sellest õigeaegselt teada, nagu siin juba korra mainisin. Muidu oleks vist tõesti esimese hooga vaadanud et kellelgi siiani täisti normaalsel lendab katus ikka täiega :D
Aga T. on õnneks ka lisaks spordile juba aastaid ka täielik IT fanaatik. Nii et näen pilte ka! :D
Aga teisest küljest tekitab selline megajulm ja täiesti respektita häkkimine minus tõsist kõhedust. Endal on muidugi "fun", midagi varjata pole, aga siiamaani olen sellist asja ikkagi ainult filmides ja seriaalides näinud. Ja muianud, et no hea küll, teate...
Nüüd aga nägin absoluutselt "online" oma silmadega, kuidas see käib. Nii Orkutis kui FBs....
Ausalt, kananahk tuli käsivartele.
T. tabas mu meeleolu väga hästi ära, ütles et mitme inimesega on nii olnud. Alguses on põnev-põnev, kellegi ülekavaldamise eufooria, aga siis tuntakse kahetsust ja süümepiinu, nagu oleks kellegi usaldust kuritarvitatud.
Mina seda ei tundud.
Tundsin kummalist hirmu selle pärast, et sellised asjad, sinu jälgimine ja/või jälitamine on ikkagi tegelikult nii lihtne, oskaja jaoks....
Hirmu tundsin esimest korda ka töö olles, selle 5 aasta jooksul. Täiesti reaalne oli oht, et igasuguse enesekontrolli kaotanud klient valab mulle rusikaga üle kõrge laua.
Aga sellest ma kirjutan järgmine kord.
No comments:
Post a Comment