Olen mitu korda võtnud hoogu, et kirjutada ka meie MTÜ Tango Tallinnast. Esimestel aastatel olime õhinaga asja juures - siis polnudki veel FBd ja kogu info milongade ja õpitubade toimumiste kohta saime me Tango Tallinna kodulehelt. MTÜ otsustas olla kaaskorraldaja Tango Port Tallinna Festivalil, saime ka erinevatelt organisatsioonidelt taotleda toetusi. Ning kui meie esimene suurejooneline tangofestival, millest ma siin ka emotsionaalselt kirjutasin, siiski rahaliselt hätta jäi, tegi MTÜ Tango Tallinn üleskutse oma liikmetele - kellel on võimalik maksta ette ära järgmise aasta liikmemaks, palun tehke seda, festivali arved olid üleval. Tegin seda tookord suure rõõmuga.
Aga nagu ikka elus juhtub - hakkasid tekkima lahkarvamused, kuidas ja mismoodi MTÜ Tango Tallinn kõike kõige paremini ja kõigile huvitavalt toimima peaks. Kahjuks ei sobinud ka mõned inimesed omavahel isiklikult, mis on samuti paratamatu, tangotantsijad on valdavalt ju kõik loomingulised ja natuke ka haavatava egoga inimesed :)
Ning siis käiski Mati ühel igasügisesel üldkoosolekul välja idee - muuta põhikirja ja hakata n.ö "katusorganisatsiooniks" ka teistele tangoõpetajatele-koolidele Eestis. Et kutsuksime neid kõiki liikmeteks, paluksime tasuda liikmemaksu ja saaksime nendest vahenditest samas toetada ja reklaamida ka kõiki nende üritusi. Mati arvates oli meie MTÜ oma aja sellisel kujul ära elanud, on tulnud kõrvale ka teisi tegijaid ja me võiksime teha nendega aktiivsemat koostööd.
Kuulasin Matit, ja omades (siis veel ):) eriti heasüdamlikku ja siirast mõttelaadi, leidsin selle plaani jumeka olevat. Kuid asja hiljem koduteel oma targa mehega arutades toodi mind üsna ruttu maa peale tagasi.
Kirjutasin siin vahel asjaoludest pikemalt, aga ühe mulle kalli inimese palvel eemaldasin selle.
Kuid seoses sellega minu blogi ka lõpeb.
Aga mis puutub MTÜ Tango Tallinnasse, siis ta eksisteerib see ilusti edasi ning Liivi ja Artur ikka toimetavad seal ning ka Ilmari on vist jätkuvalt (juhatuse) liige???? Issand, ma ei teagi tegelikult, palun vabandust :) Mina igatahes ei ole, sest mulle ei olnud seda enam tõesti vaja - põhiliselt käime me ju workshoppidel välismaal või korraldame juba ise.
Kuid mälestus sellest ajast on armas!
Pärlike - kuna juttu oli ka Liivist-Arturist, siis sellel teemal jätkame:
Looduslaps Liivi on igati sina peal kõikvõimalike ravimtaimede ja hoidistega - kodu oli tal purke-purgikesi-kuivavaid kimbukesi alati täis. Ühekorra meie juures saunatades ja ka ööbima jäädes teatas vara ärganud Liivi mulle uhkelt, et ta oli kõik talle hommikuks vajaliku kappidest ise üles leidnud, kohvi, suhkru, piima, piimavahustaja...
"Aga loomulikult, kallis Liivi" vastasin mina "sest minul on kõik asjad õigetes kohtades. Kohv on kapis purgis, millel on kiri KOHV, sama on suhkruga. Piimapakk on ka ilusti külmikus kannu sees ja vahustaja kohvimasina küljes. Aga Sinul, kullakene, on kodus kohv mannatopsis ja suhkur pipratopsikus, kuhu on peale kleebitud silt "kardemon"".
Mäletan, et Artur naeris tookord südamest ja tunnistas minu väited absoluutselt õigeteks.
Aga hea, kui ikka vähemalt kõik on olemas:)
Tuesday, August 22, 2017
Tuesday, August 1, 2017
Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat. 23
Pärnus toimetamine sai meile väga armsaks. Inimestel silmad särasid, kõigil oli pidevalt hea tuju, Ilmarit kuulati ja oli selgelt näha, et neil, kes meie tundidesse käima jäid, oli huvitav. Võibolla ei saadud alati kõigest kohe aru, sest Ilmari ei pööra niipalju rõhku erinevate kombinatsioonid pidevale läbiharjutamisele, kui tasakaalu ja tunnetuse, õige energia ja sujuva sammu- ning pöördetehnika omandamisele. Ning tihtipeale lasi Ilmari tangosõpradel kõigepealt ise midagi n.õ "katsetada", ja kui siis armsad inimesed proovisid, seisma jäid ning natuke nõutult naeratasid, asus ta kavala naeratusega harjutuse mõtet lahti seletama :)
Kuid see süsteem töötas, ja väga edukalt. Ning kui meie head sõbrad. abielupaar Viktorovid Lätist meid nende poolt korraldatavale Argentina Tango Baltic Open Cup´le osalema kutsusid, otsustas Ilmari kaasa kutsuda ka oma õpilasi ja motiveerida neid võistlema!
Ja läks hästi!
Finaali jõudsid veel Ilmari koos Lesjaga (valss) ning Artur ja Maimu (pista e.kõnd)
Üritus oli hästi korraldatud, kõik sujus ja emotsioonid olid laes! Hoidsime oma "Eesti delegatsiooniga väga kokku, toetasime üksteist, rõõmustasime kaaslaste edu üle, ahhetasime ja lohutasime, kui kellelgi päris nii ei läinud kui ta lootis. Õhtul aga saime juba kõik rahulikult Hi- Center´is milongal tantsida ja uute sõpradega suhelda. Igati vahva!
Nii et jätkasime tangoelu Pärnus uue energia ning feelinguga.
Pärnus on suviti augustikuus ülimõnus, tervet linna hõlmav festival Augustiunetus. Aastast 2015 osaleb seal ka argentiina tango :)
Siinkohal ongi paslik kasutada juhust ja kutsuda kõiki ka sel aastal 12.08 Pärnusse!
https://www.facebook.com/events/338921946547531/?fref=ts
Pärlike Pärnust :)
Istusime Kareli ja Kadriga keset pühapäevast päeva Steffanis. Eelmisel õhtul olime tähistanud nende sünnipäevi üsna suure peoga ning olime jätkuvalt (või uuesti) väga lõbusad :)
Kui peale mõnusat einestamist ja jutupuhumist lahkuma hakkasime, libises mu pandlaga kasukavöö toolileenilt paraja kolksuga põrandale.
"Oi, mu voorusevöö kukkus maha" itsitasin mina.
"Jajah" ohkas Ilmari ja tõstis selle üles "Ainult vöö sulle veel jäänud ongi..."
Kuid see süsteem töötas, ja väga edukalt. Ning kui meie head sõbrad. abielupaar Viktorovid Lätist meid nende poolt korraldatavale Argentina Tango Baltic Open Cup´le osalema kutsusid, otsustas Ilmari kaasa kutsuda ka oma õpilasi ja motiveerida neid võistlema!
Ja läks hästi!
Finaali jõudsid veel Ilmari koos Lesjaga (valss) ning Artur ja Maimu (pista e.kõnd)
Enamus selle ürituse fotosid on Maimu Einasmaa erakogust. Tuhat tänu talle seda jäädvustamast!
Üritus oli hästi korraldatud, kõik sujus ja emotsioonid olid laes! Hoidsime oma "Eesti delegatsiooniga väga kokku, toetasime üksteist, rõõmustasime kaaslaste edu üle, ahhetasime ja lohutasime, kui kellelgi päris nii ei läinud kui ta lootis. Õhtul aga saime juba kõik rahulikult Hi- Center´is milongal tantsida ja uute sõpradega suhelda. Igati vahva!
Nii et jätkasime tangoelu Pärnus uue energia ning feelinguga.
Pärnus on suviti augustikuus ülimõnus, tervet linna hõlmav festival Augustiunetus. Aastast 2015 osaleb seal ka argentiina tango :)
Siinkohal ongi paslik kasutada juhust ja kutsuda kõiki ka sel aastal 12.08 Pärnusse!
https://www.facebook.com/events/338921946547531/?fref=ts
Pärlike Pärnust :)
Istusime Kareli ja Kadriga keset pühapäevast päeva Steffanis. Eelmisel õhtul olime tähistanud nende sünnipäevi üsna suure peoga ning olime jätkuvalt (või uuesti) väga lõbusad :)
Kui peale mõnusat einestamist ja jutupuhumist lahkuma hakkasime, libises mu pandlaga kasukavöö toolileenilt paraja kolksuga põrandale.
"Oi, mu voorusevöö kukkus maha" itsitasin mina.
"Jajah" ohkas Ilmari ja tõstis selle üles "Ainult vöö sulle veel jäänud ongi..."
Monday, July 3, 2017
Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat. 22.
On juba viimane aeg hakata kirjutama tangost Pärnus. Usun, et nad on juba ammu kannatust kaotamas :)
Pean piinlikkusega tunnistama, et tahtsin seda teha juba mitu postitust tagasi. Aga kuipalju ma oma FB fotosid ning -seina kui ka Tango Tallinna kodulehte ka edasi-tagasi ketrasin, ei suutnud ma leida seda täpset aega, millal me seal õpetamist alustasime. Täna aga kallasin omale klaasi head valget veini, võtsin ette grupi Tango Argentino en Pärnu FB seina, vajutasin ning jätsin sõrme scrollimisklahvile ja lasin infol jooksma hakata.
Klaas on tühi ja sõrm juba täiesti tuim, aga sein ikka kerib veel :) Super, kui palju põnevat on toimunud!
"Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai."
Ja tangovalguse Pärnus lõi särama selline fantastiline mees nagu Indrek Rand!!!
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Indrek tuli plaanidega arendada Pärnus argentiina tangot minuga esimest korda rääkima ühel Ammende Villas toimunud milongal. Tunnistan täiesti ausalt, et vaatasin seda võõrast, natuke utoopilisi ideid jutustavat jutukat härrat, kelle silmi ma prillide tagant väga hästi üles ei leidnud (kes jällegi on lugenud mu Kuke blogi, teavad, kui oluline see on) ja ...ei võtnud seda kõike sel hetkel väga tõsiselt. Aga midagi mind Indreku lahkes ja rõõmsameelses olekus ikkagi võlus, ja järgmisel korral palusin tal juba Ilmariga rääkida ning konkreetsed plaanid kokku leppida. Ning need hakkasidki toimima, vastupidiselt minu kartustele, et jutt ainult jutuks jääbki :)
Siinkohal minu siiras tänu, armastus ja lugupidamine Sinu vastu, Indrek!!!
FBs grupi nimega Tango Argentino en Pärnu lõi Indrek 13.novembril aastal 2013, postitas sinna sellise foto ja kirjutas:
Siin on Pärnu Argentiina tango suhtlusportaal:)
See on üheks infosillaks ürituste ja tantsu treengute vahendamisel.
Päikest soovides,
Indrek
Esimestena käisid Pärnus, tantsukoolis Dance Avenue´s, tangot õpetamas ning üritustel esinemas võrratud Jessica ja Somer ning meie sõbrad Artur ja Liivi. Esimese sissekande Ilmari ja minu tunni kohta leidsin kuupäevast 19.01.2014, ning sellest ajast alates hakkasime pühapäeviti regulaarselt Pärnus tangotunde läbi viima Liivi ja Arturiga vaheldumisi.
Aga täna siin jällegi "ajalooradadel rännates" ning neid ridu kirjutades teeb mind õnnelikuks Tiina Suure tollane kommentaar, kui väga ta pühapäeval meie tundi ootab, ning hilisem Indreku enda kirjutis:
Täname Ilmarit Argentina tango tunni juhendamise eest. Oli meeldiv tõdeda, et algtõed on kõige alus.
Nüüd aga mõned read mu kallile-kallile Tiinale, kelle just Indrekule improviseeritud imeline esinemine kõhutantsuga Indreku sünnipäeval mind jäägitult lummas ning kellest on saanud meie "hingesugulane" ka argentiina tangos. Tuhat kallistust Sulle, Tiina!
Pean piinlikkusega tunnistama, et tahtsin seda teha juba mitu postitust tagasi. Aga kuipalju ma oma FB fotosid ning -seina kui ka Tango Tallinna kodulehte ka edasi-tagasi ketrasin, ei suutnud ma leida seda täpset aega, millal me seal õpetamist alustasime. Täna aga kallasin omale klaasi head valget veini, võtsin ette grupi Tango Argentino en Pärnu FB seina, vajutasin ning jätsin sõrme scrollimisklahvile ja lasin infol jooksma hakata.
Klaas on tühi ja sõrm juba täiesti tuim, aga sein ikka kerib veel :) Super, kui palju põnevat on toimunud!
"Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai."
Ja tangovalguse Pärnus lõi särama selline fantastiline mees nagu Indrek Rand!!!
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Indrek tuli plaanidega arendada Pärnus argentiina tangot minuga esimest korda rääkima ühel Ammende Villas toimunud milongal. Tunnistan täiesti ausalt, et vaatasin seda võõrast, natuke utoopilisi ideid jutustavat jutukat härrat, kelle silmi ma prillide tagant väga hästi üles ei leidnud (kes jällegi on lugenud mu Kuke blogi, teavad, kui oluline see on) ja ...ei võtnud seda kõike sel hetkel väga tõsiselt. Aga midagi mind Indreku lahkes ja rõõmsameelses olekus ikkagi võlus, ja järgmisel korral palusin tal juba Ilmariga rääkida ning konkreetsed plaanid kokku leppida. Ning need hakkasidki toimima, vastupidiselt minu kartustele, et jutt ainult jutuks jääbki :)
Siinkohal minu siiras tänu, armastus ja lugupidamine Sinu vastu, Indrek!!!
FBs grupi nimega Tango Argentino en Pärnu lõi Indrek 13.novembril aastal 2013, postitas sinna sellise foto ja kirjutas:
Siin on Pärnu Argentiina tango suhtlusportaal:)
See on üheks infosillaks ürituste ja tantsu treengute vahendamisel.
Päikest soovides,
Indrek
Esimestena käisid Pärnus, tantsukoolis Dance Avenue´s, tangot õpetamas ning üritustel esinemas võrratud Jessica ja Somer ning meie sõbrad Artur ja Liivi. Esimese sissekande Ilmari ja minu tunni kohta leidsin kuupäevast 19.01.2014, ning sellest ajast alates hakkasime pühapäeviti regulaarselt Pärnus tangotunde läbi viima Liivi ja Arturiga vaheldumisi.
Aga täna siin jällegi "ajalooradadel rännates" ning neid ridu kirjutades teeb mind õnnelikuks Tiina Suure tollane kommentaar, kui väga ta pühapäeval meie tundi ootab, ning hilisem Indreku enda kirjutis:
Täname Ilmarit Argentina tango tunni juhendamise eest. Oli meeldiv tõdeda, et algtõed on kõige alus.
Nüüd aga mõned read mu kallile-kallile Tiinale, kelle just Indrekule improviseeritud imeline esinemine kõhutantsuga Indreku sünnipäeval mind jäägitult lummas ning kellest on saanud meie "hingesugulane" ka argentiina tangos. Tuhat kallistust Sulle, Tiina!
Elul ei ole lugu,
elu on loomine.
elu on loomine.
Kas on nii, et me saame
kõik, mida soovime?
kõik, mida soovime?
Kas on nii, et me saame
kõik nagu pälvime?
kõik nagu pälvime?
Kas on nii, et meid tabab
kõik, mida väldime?
kõik, mida väldime?
Aeg, sina üürikene
ja üllatuslooline –
ja üllatuslooline –
elu ei ole lugu,
vaid lootus ja loomine.
vaid lootus ja loomine.
Doris Kareva "Elul ei ole lugu"
Pärnule ning andekatele ja südamlikele pärnakatele pühendan ma ka järgmised postitused. Nüüd aga tänane pärlike - minu ja Ilmari vestlus paar päeva tagasi uue milongakoha teemal:
Thursday, June 29, 2017
Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat. 21
Mida enam süvenes Ilmari tango õpetamisesse eestis, seda rohkem oli ka meil endil vaja õppida ja harjutada. Ning kui Karmen kutsus Tallinnasse kohale sellised meistrid nagu Veronica Palacios ja Omar Quiroga, registreerusime koheselt nende tundidesse. Ilmari sai enda jaoks palju vajalikku ning järgmisel korral võtsime maestrotelt ka eratunni, et täpsemalt uurida ning lihvida mõningaid tehnikaid, mis meile siiani natuke muret valmistasid, aga Veronical ja Omaril just eriti elegantselt välja tulid.
Ilmari sai südamliku kontakti Veronicaga - kaks kirglikult tangot armastavat ning sellest tantsust ning kultuurist sarnaselt aru saavat inimest leidsid ühiseid vestlusteemasid ja loomulikult ka tantsisid teineteisega milongal. Rohkem ma tõesti loodan mitte enam peatuda eelmise postituse valusal teemal, aga täna neid ridu kirjutades meenub mulle, kuidas tookord Ilmari ja Veronica ühise tanda ajal meie "tumedad daamid" demonstratiivselt mujale vahtisid...
Aga meenub ka kohe midagi üliilusat - workshopi lõpumilongal Argentiina restoranis esinesid Omar ja Veronica zambaga, kauni meloodia ning väljendusrikka liikumisega argentiina rahvatantsuga. Ning poole tantsu pealt palus Veronica DJ-l muusika korraks seisma panna ning kutsus Karmenit enda asemel jätkama. See oli juba iseenesest tohutult liigutav hetk juba Karmenile endale kui ka meile, ning kui Karmen seda tantsu isegi veel pehmema ja nõtkema liikumisega jätkas, hakkasid minul jälle üle palgete veerema suured heldimuspisarad. Ja neid veeres sealt ohtralt ka peale tantsu lõppu, nii et Veronicagi seda märkas ja sellest omakorda liigutus. Jagasime siis kallistusi ning rahunesime :)
Sõitsime võimalikult palju ka Riiga, kuhu keegi pidevalt häid õpetajaid kohale kutsus. Kuna Lätis on tangotantsijaid kordades rohkem kui meie väikeses eestis, on selliseks luksuseks palju paremad võimalused. Meie rõõmuks :)
Rodion Khramutichev ja Elenna Sergienko
Sügis 2014 tõi ka ühe rõõmustava uudise:
Ning sellest meie läbiviidud tunnist tuli meile meie fantastiline Beegi! Tuli ja jäi ning on siiani Ilmari "kaubamärk" sõna otsese mõttes - ta õppis meie tundides täiesti arvestatavalt ja nauditavalt tantsima praktiliselt poole aastaga. Aga nagu tõelisele tanguerale omane, tahab ka Beegi pidevalt ennast edasi arendada, ning nüüd on kujunenud neist Ilmariga suurepäraselt toimiv tandem - üks leiab, et kuhugi lähiriiki tuleb talle imponeeriv õpetaja, teavitab sellest teist ning teeb ettepaneku nendest tundidest osa võtta. Mina oma töö pärast alati liikuma ei saa ning alati polegi seda ka vaja, peaasi et Ilmari sinna kogemusi ammutama sõidab, mida pärast minuga jagada.
Pärlike:
Mõned nädalad tagasi, päev enne Karina ja Artjomi töötuba, võtsin ma juba puhkuse. Koristasin nende ööbimiseks maja ja mõtlesin veel saja vajaminema asja peale, kui postiljon tõi kirja. Ilmarile. KOHTUTÄITURILT!
Ja mis siis selgus:
Ilmarikene oli autoga kiirust ületades politseihärradele vahele jäänud. Sai trahvikviitungi, mille ruttu ära peitis, et "Merle ei näeks ja kisama ei kukuks", tänu sellele aga selle ka maksmata unustas. Järgmine kena paber oli tulnud juba täiturilt, loomulikult juba uute numbritega. Siis taipas mu kallis härra, et enam nalja ei ole ning maksis kähku ära, lootes, et on minu ees ikka puhtalt pääsenud. Aga seda, et kohusetundlik kohtutäitur ka selle kohta, et menetlus on korrektselt lõpetatud, postkasti paberi saadab, ta muidugi ei teadnud...
Mina ka mitte. Nüüd siis tean :)
P.S. Mis te arvate, kas kisa tuli? Ja kui mitu tundi? Ja mis detsibillides? :)
Ilmari sai südamliku kontakti Veronicaga - kaks kirglikult tangot armastavat ning sellest tantsust ning kultuurist sarnaselt aru saavat inimest leidsid ühiseid vestlusteemasid ja loomulikult ka tantsisid teineteisega milongal. Rohkem ma tõesti loodan mitte enam peatuda eelmise postituse valusal teemal, aga täna neid ridu kirjutades meenub mulle, kuidas tookord Ilmari ja Veronica ühise tanda ajal meie "tumedad daamid" demonstratiivselt mujale vahtisid...
Sõitsime võimalikult palju ka Riiga, kuhu keegi pidevalt häid õpetajaid kohale kutsus. Kuna Lätis on tangotantsijaid kordades rohkem kui meie väikeses eestis, on selliseks luksuseks palju paremad võimalused. Meie rõõmuks :)
Sügis 2014 tõi ka ühe rõõmustava uudise:
Ning sellest meie läbiviidud tunnist tuli meile meie fantastiline Beegi! Tuli ja jäi ning on siiani Ilmari "kaubamärk" sõna otsese mõttes - ta õppis meie tundides täiesti arvestatavalt ja nauditavalt tantsima praktiliselt poole aastaga. Aga nagu tõelisele tanguerale omane, tahab ka Beegi pidevalt ennast edasi arendada, ning nüüd on kujunenud neist Ilmariga suurepäraselt toimiv tandem - üks leiab, et kuhugi lähiriiki tuleb talle imponeeriv õpetaja, teavitab sellest teist ning teeb ettepaneku nendest tundidest osa võtta. Mina oma töö pärast alati liikuma ei saa ning alati polegi seda ka vaja, peaasi et Ilmari sinna kogemusi ammutama sõidab, mida pärast minuga jagada.
Pärlike:
Mõned nädalad tagasi, päev enne Karina ja Artjomi töötuba, võtsin ma juba puhkuse. Koristasin nende ööbimiseks maja ja mõtlesin veel saja vajaminema asja peale, kui postiljon tõi kirja. Ilmarile. KOHTUTÄITURILT!
Ja mis siis selgus:
Ilmarikene oli autoga kiirust ületades politseihärradele vahele jäänud. Sai trahvikviitungi, mille ruttu ära peitis, et "Merle ei näeks ja kisama ei kukuks", tänu sellele aga selle ka maksmata unustas. Järgmine kena paber oli tulnud juba täiturilt, loomulikult juba uute numbritega. Siis taipas mu kallis härra, et enam nalja ei ole ning maksis kähku ära, lootes, et on minu ees ikka puhtalt pääsenud. Aga seda, et kohusetundlik kohtutäitur ka selle kohta, et menetlus on korrektselt lõpetatud, postkasti paberi saadab, ta muidugi ei teadnud...
Mina ka mitte. Nüüd siis tean :)
P.S. Mis te arvate, kas kisa tuli? Ja kui mitu tundi? Ja mis detsibillides? :)
Tuesday, June 20, 2017
Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat. 20
Kuni 2013 aasta sügiseni oli kõik hästi, toimus erinevaid milongasid, erinevate külalisõpetajate töötubasid ja kontserte. Viimastest üks huvitavamaid oli kontsert-milonga Tallinna Teletornis.
Augustikuu kahel õhtul toimuvad Tallinnas (K, 13.08) ning Tartus (N, 14.08) kitarriduo Esteban Colucci (Argentiina) - Heiki Mätliku (Eesti) kontsert/CD esitlusi, kaastegevad Argentina tango tantsijad.
Kontsertmuusika heliloojatelt Carlos Gardel, Astor Piazzolla, Jorge Cardoso, Alberto Ginastera, Julián Aguirre jt
Mõlemas linnas on kaastegev ka tangopaar Karmen Ong (Eesti) ja Zigmunds Lipinš (Läti)
Kotsertõhtutele järgnevad MILONGAD (tango tantsuõhtud).
Kontsertmuusika heliloojatelt Carlos Gardel, Astor Piazzolla, Jorge Cardoso, Alberto Ginastera, Julián Aguirre jt
Mõlemas linnas on kaastegev ka tangopaar Karmen Ong (Eesti) ja Zigmunds Lipinš (Läti)
Kotsertõhtutele järgnevad MILONGAD (tango tantsuõhtud).
Aga siis..
Ilmari tundis juba mõnda aega, et ta on kogunud endasse juba nii palju teadmisi, tunnetust ja tehnikat. Ja kui ta meie kohalikel milongadel naistega tantsis või ka niisama tantsijaid vaatas, sai talle üha selgemaks, et ta peab hakkama seda kõike jagama, et ka teised saaksid kiiremini areneda. Ja ta tundis, et väga sooviks seda jagada.
Ehk siis Ilmari otsustas hakata ka ise tangot õpetama.
Siiani olid tunde andnud Artur&Liivi, Karmen ning Jessica&Somer Tegutsesid veel Maret oma naistetehnika tundidega, kust minagi kunagi oma esimesed teadmised ammutasin, ning Euphoria Studio õpetaja Andre Haikal. Kuid valdavalt oli kõikide nende õpetajate põhirõhk erinevate kombinatsioonide harjutamisel, Ilmari aga soovis oma tunde anda teisiti, anda edasi just sammu, kõnni ja õige tasakaalu ning "embrace" tähtsust tangos, samuti musikaalsust. "Sa võid ju teha igasuguseid imesamme ja jalaga edasi-tagasi vehkida", rääkis Ilmari. "Aga kui naine samal ajal mehest nagu tangidega kinni hoiab, oucho´t tehes temast täiesti kõrvale pöördub või nagu veskikivi tema käe või õla küljes ripub, on ääretult raske ja ebameeldiv. Kui maadlusmatsi ajal panna mängima tangomuusika, ei muutu maadlus sellest tangoks"
Aga Ilmari armastab rääkida, arutleda ning oma mõtteid ja arvamusi üsna selgelt välja öelda. Ning üks tema põhiolemusi on ausus. Totaalne ausus. Nii et nii mõnigi isik kuulis enda kohta ka kriitilisi märkusi.
Aga kellele see siis meeldib? Me oleme ju kõik parimad, eks ole! :)
Ning siis tõusid Ilmari vastu üles mõned inimesed, keda mida hakkasin edaspidi nimetama "tumedateks daamideks".
Mis õigusega võtab üks mees, kes ise pole kordagi Argentiinas käinud, endale pähe, et tema võib meid õpetama hakata? Alustas ta ju samal ajal kui enamik meist, aga tantsib ta ju kuidagi imelikult, muudab pidevalt oma rütmi, liigub arusaamatult ja liiga kiiresti - ei oska ju üldse niimoodi ilusti, selgelt ja kindlalt tantsida ja naist tugevalt enda vastas hoida nagu Artur. Mida ta endast mõtleb???
Tunnistan veel täna täiesti ausalt, et ma põrkasin tookord sellise suhtumise vastu mõneks ajaks ikka täiesti hingetuks. Aga hakkasin ammutama jõudu omaaegse kuulsa tantsijanna Ella Ilbaku elulooraamatust "Otsekui hirv kisendab", kus Ella Ilbak kirjeldab, kuidas ta saadab kodumaiste ajalehtede toimetustele välismaal ilmunud kiitvaid arvustusi oma esinemiste kohta, lootes et eestimaalastel on huvitav lugeda, kuidas omainimesel võõrsil läheb. Kuid ta kohtab ainult suhtumist "mida ta eputab, kellel seda tarvis teada on"
Kui keegi üritab solvata mind, siis see ei õnnestu - ma lihtsalt ei solvu, teise inimese rumalus ei ole ega hakka mitte kunagi olema minu probleem :) Olen oma elus käinud läbi tulest ja veest, olen oma südant kildudest uuesti kokku ladunud ja edasi läinud - minu vaimu ei murra õelus ega kadedus! Võibolla just sellepärast, et minu enda "kõvakettalt" need täielikult puuduvad! Päriselt - ma tänan pidevalt kogu südamest Loojat, et ta need viirused sinna installimata jättis :) Vahetevahel peetakse mind küll tänu sellele väheke naiivseks, aga Ilmari armastus ja tango on olulisemad...
Kuid mind saab haavata, haavates mu lähedasi. Siis ma enam vahendeid ei vali :) Ja ka tookord läks veidike sõjaks :)
Selline periood oli, Ja see oli valus. Kuid Ilmari uskus endasse ja jätkas oma teed, toetudes väga palju just mitteeestlastele, kes nägid tema andekust ja potentsiaali ning teda toetasid - need inimesed õnneks sellist "lapsehaigust" ei põe :) Ning tänaseks päevaks - me ju näeme, mis toimunud on, kuhu ja millisele tasemele on jõudnud need tantsijad, kes tema juures õppisid ja/või jätkuvalt õpivad.
Teist Ilmarit meil siin ei ole :)
Kuid mind saab haavata, haavates mu lähedasi. Siis ma enam vahendeid ei vali :) Ja ka tookord läks veidike sõjaks :)
Selline periood oli, Ja see oli valus. Kuid Ilmari uskus endasse ja jätkas oma teed, toetudes väga palju just mitteeestlastele, kes nägid tema andekust ja potentsiaali ning teda toetasid - need inimesed õnneks sellist "lapsehaigust" ei põe :) Ning tänaseks päevaks - me ju näeme, mis toimunud on, kuhu ja millisele tasemele on jõudnud need tantsijad, kes tema juures õppisid ja/või jätkuvalt õpivad.
Teist Ilmarit meil siin ei ole :)
Tuesday, June 6, 2017
Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat. 19.
Sain eelmise postituse kohta päris palju küsimusi :) Püüan anda siis paar vastust, säilitades jätkuvalt privaatsust.
Kuidas abielus mehe naine asjasse suhtus? Rahulikult, ta on seksikas ja nutikas :)
Mis sai noormehest nr. 1? Tema jäi tantsima koos oma uue partneriga.
Kaua see kõik kestis? Ausalt, ei mäleta :)
Aga jätkan kohe ühe ülimalt vahva mälestusega, mis kogu meie naisperes suurt rõõmu ja elevust tekitas - meie mehed tegid ühel aastal Pärnus Grand Cafe´s toimunud milongal meile toreda naistepäevaüllatuse! Olid ühistööna ette valmistanud 100% maskuliinse esinemise ja kandsid selle ka mõnusa huumoriga meile ette. Aplaus meie poolt neile kestis kaua! :)
Aastaks 2014 olid meil Ilmariga juba välja kujunenud kindlad festivalid ja maratonid, millest me jäime osa võtma ka edaspidi: kevadel ja/või sügisel sõit kindlasti kuhugi Poola, kus olid koos alati väga hea tasemega tantsijad, siis juunis Vilniuses Midsummer Tango (hilisemalt uue nimega Milonguero Summer), juulis meie oma armas Tango Port Tallinn, augustis Jurmalas toimuv Tango Sun Festival, detsembris jälle Vilnius,Winter Tango Maraton (Milonguero Winter). Kuid 2014 suvel ootas meid ees üks põnev erand - Rui Barroso ja Inez Comez rahvusvaheline workshop Lissabonis, kus osalesid tantsijad ka teistest euroopa riikidest.
Ütlen ausalt välja, et sellest töötoast on mul üsna segased ja arusaamatud mälestused. Tegelesime üsna palju mingisuguste psühholoogiliste etüüdide ja improvisatsiooniga, aga sellise "jalad maas" inimesena oli minu jaoks seal päris palju jaburust :) Kuid ilm oli kõik need päevad megailus ning selle kursuse programmis ka kõvasti muud põnevat tegevust, siis võtsingi seda aega rohkem meeldejääva reisina.
Ja veel täiesti omamoodi sündmus sai teoks:
Kuna minul on "tänu" seljavigastusele elu lõpuni keelatud jooksmine, hüppamine ja igasugune muu selgroogu põrutada võiv tegevus ning omasin siis ka veel parajat "karujalatehnikat",ei saanud mina sellistes keerulisi figuure ja elegantseid hüppeid sisaldavates projektides mitte kuidagi kaasa lüüa. Aga seda suurim rõõm oli vaadata ja kaasa elada, Ilmari ju osales. Ka sain ma mõnes harjutustunnis "keha" teha, kui keegi tüdrukutest tulla ei saanud. Kuid tuhlanud läbi oma koduse pildipanga, ma ühtegi fotot sellest esinemisest ei leidnud, võibolla ka sellepärast et me tegelesime rohkem show filmimisega. Kui kellelgi minu blogi lugejatest on etendusest Cafe Buenos Aires pilte, palun saatke mulle!
Argentiina Tango elas oma tangoelu ka jätkuvalt Tartus
Kuidas abielus mehe naine asjasse suhtus? Rahulikult, ta on seksikas ja nutikas :)
Mis sai noormehest nr. 1? Tema jäi tantsima koos oma uue partneriga.
Kaua see kõik kestis? Ausalt, ei mäleta :)
Aga jätkan kohe ühe ülimalt vahva mälestusega, mis kogu meie naisperes suurt rõõmu ja elevust tekitas - meie mehed tegid ühel aastal Pärnus Grand Cafe´s toimunud milongal meile toreda naistepäevaüllatuse! Olid ühistööna ette valmistanud 100% maskuliinse esinemise ja kandsid selle ka mõnusa huumoriga meile ette. Aplaus meie poolt neile kestis kaua! :)
Aastaks 2014 olid meil Ilmariga juba välja kujunenud kindlad festivalid ja maratonid, millest me jäime osa võtma ka edaspidi: kevadel ja/või sügisel sõit kindlasti kuhugi Poola, kus olid koos alati väga hea tasemega tantsijad, siis juunis Vilniuses Midsummer Tango (hilisemalt uue nimega Milonguero Summer), juulis meie oma armas Tango Port Tallinn, augustis Jurmalas toimuv Tango Sun Festival, detsembris jälle Vilnius,Winter Tango Maraton (Milonguero Winter). Kuid 2014 suvel ootas meid ees üks põnev erand - Rui Barroso ja Inez Comez rahvusvaheline workshop Lissabonis, kus osalesid tantsijad ka teistest euroopa riikidest.
Ütlen ausalt välja, et sellest töötoast on mul üsna segased ja arusaamatud mälestused. Tegelesime üsna palju mingisuguste psühholoogiliste etüüdide ja improvisatsiooniga, aga sellise "jalad maas" inimesena oli minu jaoks seal päris palju jaburust :) Kuid ilm oli kõik need päevad megailus ning selle kursuse programmis ka kõvasti muud põnevat tegevust, siis võtsingi seda aega rohkem meeldejääva reisina.
Ja veel täiesti omamoodi sündmus sai teoks:
Kuna minul on "tänu" seljavigastusele elu lõpuni keelatud jooksmine, hüppamine ja igasugune muu selgroogu põrutada võiv tegevus ning omasin siis ka veel parajat "karujalatehnikat",ei saanud mina sellistes keerulisi figuure ja elegantseid hüppeid sisaldavates projektides mitte kuidagi kaasa lüüa. Aga seda suurim rõõm oli vaadata ja kaasa elada, Ilmari ju osales. Ka sain ma mõnes harjutustunnis "keha" teha, kui keegi tüdrukutest tulla ei saanud. Kuid tuhlanud läbi oma koduse pildipanga, ma ühtegi fotot sellest esinemisest ei leidnud, võibolla ka sellepärast et me tegelesime rohkem show filmimisega. Kui kellelgi minu blogi lugejatest on etendusest Cafe Buenos Aires pilte, palun saatke mulle!
Argentiina Tango elas oma tangoelu ka jätkuvalt Tartus
Augustis korraldasid Liivi ja Artur esimese tangolaagri Hiiumaal, millest on ka saanud väga tõhusalt toimiv traditsioon.
Ja selle postituse pärlikeseks sobikski Ilmari jagatud laagrimuljed - varahommikune tants kellegi autoraadiost kostuva vene diskomuusika saatel, vahepeal värskenduseks alasti ujumisseansid meres! Tango...:)
Tuesday, May 30, 2017
Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat. 18.
Seekordne postitus tuleb piltideta. Ja nimedeta.
Miks?
Loete edasi, saate teada :)
Argentiina tangos on armastust. On armumist. On kirge. On armukadedust. On lahkuminekuid. On lihtsalt kadedust. On intriige. On äri. On raha. Või hetkel ei ole...:)
Kadeduse, intriigid ning raha jätan ma teiseks korraks. Võtame täna armastuse. Selle 10 aasta jooksul nägin ma neid lugusid üksjagu.
Enamus neist oli rõõmsad - leidsid inimesed tangos teineteist ja rõõmustasid ka meid oma õnnesäraga. Kuid tango on elu, ja elu on tihtipeale nagu "ameerika mäed"
Tuli tüdruk tangot tantsima, koos partneriga. Kuid ühel hetkel liikusid nad milongadel juba eraldi ja tüdruku silmad oli nukrad. Sattusime suhtlema ning kuulsin, et poisi tunded ei olnud ikkagi väga tõsised.
Ega muidu ei olekski nii kurb, rääkis tüdruk, Aga kuidas ma tantsin nüüd, tema oli ju minu tangopartner, ilma temata ei ole tango minu jaoks enam see...
Kuid see tüdruk ei jätnud tangot, ja varsti armus ta tõsiselt ja sügavalt noormehesse nr.2. Ning tunnetes ausust hindava siira inimesena näitas ta seda ka julgelt välja. Soovisin kogu hingest selle suhte õnnestumist ja alguses tunduski, et lähebki hästi, noored liikusid palju koos ringi.
Aga..
Meie hulka ilmus tüdruk nr.2. Oli olnud juba üsna teismeeast koos noormehega nr.3, aga nagu sellistes olukordades ette tuleb - inimesed kasvavad erinevaks. Ja tüdruk nr.2 oli otsustanud, et teeb oma poisiga pausi ja elab mingi aeg temast eraldi.
Ja siis armus noormees nr. 2 hoopis temasse.
Ja temasse armus ka üks mees. Abielus mees.
Ja tüdruk nr.2 armus ka. Abielus mehesse.
Aga et ilma tähelepanu äratamata selle mehe lähedusse jääda, temaga kohtuda ja tangot tantsida, hakkas tüdruk avalikult ikkagi kaaslaseks noormehele nr.2, Kuid ka tema hindas tunnetes ausust ja andis selle kaksiksuhtest ka noormehele nr.2 teada, põhjustades viimasele muidugi südamevaluga segatud lootust ja ootust, et äkki ühel hetkel ikkagi...
Kuid tango võib olla ka palsam haavadele, leevendada muusikaga valu ja panna uue milongaõhtuga olnut unustama. Või "parandas lihtsalt aeg kõik haavad"....:)
Õnneks läks ka nii kõikide selle loo asjaosalistega - tüdruk nr.2 on uuesti koos oma noorusarmastusega, noormees nr. 2 uues õnnelikus suhtes ja abielus mees koos oma armsa naisega.
Ainult tüdruk nr.1 ikkagi lahkus tangost. Kuid olles tundma õppinud tema südikat loomust ja kustumatut elurõõmu, olen veendunud et tema elu on tegus, kirev ja õnnelik.
Pärlike.
Noormees nr.3, olles asjaga kurssi viidud, nõudis abielus mehega kohtumist. See sai teoks.
"Ah siis nii tantsitakse tangot??!!" olid olnud noormehe nr.3 esimesed sõnad abielus mehele.
Ahh, see ettearvamatu argentiina tango....
Miks?
Loete edasi, saate teada :)
Argentiina tangos on armastust. On armumist. On kirge. On armukadedust. On lahkuminekuid. On lihtsalt kadedust. On intriige. On äri. On raha. Või hetkel ei ole...:)
Kadeduse, intriigid ning raha jätan ma teiseks korraks. Võtame täna armastuse. Selle 10 aasta jooksul nägin ma neid lugusid üksjagu.
Enamus neist oli rõõmsad - leidsid inimesed tangos teineteist ja rõõmustasid ka meid oma õnnesäraga. Kuid tango on elu, ja elu on tihtipeale nagu "ameerika mäed"
Tuli tüdruk tangot tantsima, koos partneriga. Kuid ühel hetkel liikusid nad milongadel juba eraldi ja tüdruku silmad oli nukrad. Sattusime suhtlema ning kuulsin, et poisi tunded ei olnud ikkagi väga tõsised.
Ega muidu ei olekski nii kurb, rääkis tüdruk, Aga kuidas ma tantsin nüüd, tema oli ju minu tangopartner, ilma temata ei ole tango minu jaoks enam see...
Kuid see tüdruk ei jätnud tangot, ja varsti armus ta tõsiselt ja sügavalt noormehesse nr.2. Ning tunnetes ausust hindava siira inimesena näitas ta seda ka julgelt välja. Soovisin kogu hingest selle suhte õnnestumist ja alguses tunduski, et lähebki hästi, noored liikusid palju koos ringi.
Aga..
Meie hulka ilmus tüdruk nr.2. Oli olnud juba üsna teismeeast koos noormehega nr.3, aga nagu sellistes olukordades ette tuleb - inimesed kasvavad erinevaks. Ja tüdruk nr.2 oli otsustanud, et teeb oma poisiga pausi ja elab mingi aeg temast eraldi.
Ja siis armus noormees nr. 2 hoopis temasse.
Ja temasse armus ka üks mees. Abielus mees.
Ja tüdruk nr.2 armus ka. Abielus mehesse.
Aga et ilma tähelepanu äratamata selle mehe lähedusse jääda, temaga kohtuda ja tangot tantsida, hakkas tüdruk avalikult ikkagi kaaslaseks noormehele nr.2, Kuid ka tema hindas tunnetes ausust ja andis selle kaksiksuhtest ka noormehele nr.2 teada, põhjustades viimasele muidugi südamevaluga segatud lootust ja ootust, et äkki ühel hetkel ikkagi...
Kuid tango võib olla ka palsam haavadele, leevendada muusikaga valu ja panna uue milongaõhtuga olnut unustama. Või "parandas lihtsalt aeg kõik haavad"....:)
Õnneks läks ka nii kõikide selle loo asjaosalistega - tüdruk nr.2 on uuesti koos oma noorusarmastusega, noormees nr. 2 uues õnnelikus suhtes ja abielus mees koos oma armsa naisega.
Ainult tüdruk nr.1 ikkagi lahkus tangost. Kuid olles tundma õppinud tema südikat loomust ja kustumatut elurõõmu, olen veendunud et tema elu on tegus, kirev ja õnnelik.
Pärlike.
Noormees nr.3, olles asjaga kurssi viidud, nõudis abielus mehega kohtumist. See sai teoks.
"Ah siis nii tantsitakse tangot??!!" olid olnud noormehe nr.3 esimesed sõnad abielus mehele.
Ahh, see ettearvamatu argentiina tango....
Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat.17
Tahaksin natukene veel rääkida "meie inimestest" - täna näiteks Piretist.
Vahest lihtsalt on nii, et mõne inimesega tekib klapp ja äratundmine, et tema on mõtte- ja hingekaaslane, lihtsalt sinuga ühel lainel. Te mõistate üksteist pilgust ja sõnast, ja kui saab pikemalt vestelda, on alati huvitav, kuidas teine sinu arvamust ja suhtumist täiendab ning edasi arendab.
Piret sattus tango juurde nii nagu paljud teisedki tüdrukud - unistas kaunist paaristantsust, aga just kindlasti sellisest, kus teda hoitakse. Tantsinud oli ta varem ka salsat, kuid see ei olnud päris see, ning juba see fakt tegi meid sarnasteks, ka mina olin proovinud salsat ja seda siis ka väga vahvaks pidanud, aga....see keerutamine ammendas ennast ka minu jaoks :) Salsa on kindlasti samuti super, aga teistsuguste, võibolla natuke mänglevamate ja liikuvamate inimeste jaoks.
Noppisin Pireti enda sõnadest välja sellise humoorika kirjelduse, loodan, et ta ei pahanda :)
"Hakkasin usinasti partnerit otsima, üksi ju ei saa minna. Armsa sõbranna sünnipäeval kuulasin, kuidas üks paar oma tantsutundides käimisest räägib ja õhkasin, et ma tahaks ka, aga mul pole partnerit. Meespool vaatas mulle siis kulmude plõksudes otsa ja ütles, et ma peaksin siis nende tangotundi tulema, sest seal on kolm meest, kes ootavad, et mõni naine tuleks. Ja tõesti oli meie trennis mehi rohkem kui naisi"
Veel on Piret öelnud, et kui ta teadnuks, et tegu on "maailma raskeima tantsuga", poleks ta seda õppima tulnud, samas kui oleks ta varem kogemata mõnele milongale sattunud, oleks ta otsejoones esimesse ettejuhtuvasse tangotrenni sisse tormanud. Aga aastavahetusel oli Piret kogu hingest soovinud tähtedelt midagi uut ja ilusat oma ellu, ning "universumi unikaalne kataloog" täitis ta soovi parimaga!
Kuna Piret sukeldus tangosse süvitsi ja hingega, kujunes temast hell ja tundlik partner hea tunnetuse ja - tasemega juhile, ka Ilmari oma meistriklassi õpetusega on teda ta enda soovil "lihvinud". Ning tänu kõigele sellele võib mu kallis sõbratar ja eeskuju minna tantsima ükskõik millisele välisriigi tangoüritusele - kes temaga kord tantsida on proovinud, see tema lummusesse jääb...:)
Ja ta teeb ka meelolukaid fotosid!
Ning tänane pärl tuleb täiesti "verivärske" - toimus nimelt eile!
Lahkume õhtul hilja Tartu hooajalõpumilongalt, kus Ilmari oli DJ. Ajame kahe viimase külalisega veel all maja ees juttu, kui Ilmari avastab, et kuigi ta on hoolikalt kõik oma kotid ja kodinad kaasa võtnud, pole taskus ikkagi autovõtmeid. Selge, ju pani siis ikkagi enne tantsimist laua peale. Läheb uuesti trepist üles neile järgi, meie jätkame vestlust. Ilmari tuleb tagasi ja teatab, et autovõtmed olid tal ikkagi hoopis kingakotis, kõik on hästi. Jätame tantsumaja võtmed tartlastele ja asume koduteele.
Kaks ja pool tundi hiljem avab Ilmari kodumaja ees pagasiluugi, et võtta arvuti, ent....seda pole seal.
Enne kui Ilmari Tartus trepist üles teisele korrusele oma võtmeid otsima läks, pani ta käes olnud arvutikoti trepikojas paiknenud lauakesele. Uuesti trepist alla tulles ta seda liigutust enam ei mäletanud....
N.B. Läpakas on juba ilusti Eva hoole all. :)
Vahest lihtsalt on nii, et mõne inimesega tekib klapp ja äratundmine, et tema on mõtte- ja hingekaaslane, lihtsalt sinuga ühel lainel. Te mõistate üksteist pilgust ja sõnast, ja kui saab pikemalt vestelda, on alati huvitav, kuidas teine sinu arvamust ja suhtumist täiendab ning edasi arendab.
Piret sattus tango juurde nii nagu paljud teisedki tüdrukud - unistas kaunist paaristantsust, aga just kindlasti sellisest, kus teda hoitakse. Tantsinud oli ta varem ka salsat, kuid see ei olnud päris see, ning juba see fakt tegi meid sarnasteks, ka mina olin proovinud salsat ja seda siis ka väga vahvaks pidanud, aga....see keerutamine ammendas ennast ka minu jaoks :) Salsa on kindlasti samuti super, aga teistsuguste, võibolla natuke mänglevamate ja liikuvamate inimeste jaoks.
Noppisin Pireti enda sõnadest välja sellise humoorika kirjelduse, loodan, et ta ei pahanda :)
"Hakkasin usinasti partnerit otsima, üksi ju ei saa minna. Armsa sõbranna sünnipäeval kuulasin, kuidas üks paar oma tantsutundides käimisest räägib ja õhkasin, et ma tahaks ka, aga mul pole partnerit. Meespool vaatas mulle siis kulmude plõksudes otsa ja ütles, et ma peaksin siis nende tangotundi tulema, sest seal on kolm meest, kes ootavad, et mõni naine tuleks. Ja tõesti oli meie trennis mehi rohkem kui naisi"
Kuna Piret sukeldus tangosse süvitsi ja hingega, kujunes temast hell ja tundlik partner hea tunnetuse ja - tasemega juhile, ka Ilmari oma meistriklassi õpetusega on teda ta enda soovil "lihvinud". Ning tänu kõigele sellele võib mu kallis sõbratar ja eeskuju minna tantsima ükskõik millisele välisriigi tangoüritusele - kes temaga kord tantsida on proovinud, see tema lummusesse jääb...:)
Ja ta teeb ka meelolukaid fotosid!
Ning tänane pärl tuleb täiesti "verivärske" - toimus nimelt eile!
Lahkume õhtul hilja Tartu hooajalõpumilongalt, kus Ilmari oli DJ. Ajame kahe viimase külalisega veel all maja ees juttu, kui Ilmari avastab, et kuigi ta on hoolikalt kõik oma kotid ja kodinad kaasa võtnud, pole taskus ikkagi autovõtmeid. Selge, ju pani siis ikkagi enne tantsimist laua peale. Läheb uuesti trepist üles neile järgi, meie jätkame vestlust. Ilmari tuleb tagasi ja teatab, et autovõtmed olid tal ikkagi hoopis kingakotis, kõik on hästi. Jätame tantsumaja võtmed tartlastele ja asume koduteele.
Kaks ja pool tundi hiljem avab Ilmari kodumaja ees pagasiluugi, et võtta arvuti, ent....seda pole seal.
Enne kui Ilmari Tartus trepist üles teisele korrusele oma võtmeid otsima läks, pani ta käes olnud arvutikoti trepikojas paiknenud lauakesele. Uuesti trepist alla tulles ta seda liigutust enam ei mäletanud....
N.B. Läpakas on juba ilusti Eva hoole all. :)
Tuesday, May 23, 2017
Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat.16.
2012 juulis toimus teine Tango Port Tallinn festival, õpetajateks Cecilia González (Argentina) & Somer Sürgit (USA/Turkey) ning Inês Gomes & Rui Barroso (Portugal)
Inez Ilmarile tango saladusi jagamas :)
Juba siis heitsime oma tangoseltskonnas vahetevahel nalja, et keegi kaunitest eesti naistest võiks mõne välismaalasest maestro ära võluda ja siis "sellise aarde" meie kodumaale elama ja õpetama tuua :)
Ei teadnud me siis veel, et just sellel festivalil selline "case" alguses saigi - Türgist pärit Somer armus meie kaunisse ja andekasse Jessicasse ning võitis lausa aastatepikkuse järjekindlusega ka neiu südame! Nüüd kasvatab särav ja õnnelik paar Eestis oma pisikest poega Leoni ja annab regulaarselt tangotunde.
Sädemed on õhus :)
Üks milonga toimus seekord jällegi ühes väga põneva atmosfääriga paigas - Tallinna Lennusadamas.
Aga kahjuks oli sellel õhtul üsnagi kurb lõpplahendus - me suutsime oma tangopoognatega ära rikkuda nende põranda, ja selle kahju hüvitamine tekitas festivali eelarvele korraliku miinuse. Õnneks sai Karmen Lennusadama juhtkonnaga kokkuleppele, et tasub põranda uuendamisest põhjustatud kulutusi pikema aja jooksul tasapisi.
Samas on mul meeles, et see põrandakate tundus tantsimiseks imemugav, parajalt elastne ja hingav, selline põrand annab alati juurde tangole nii vajalikku vetruvust, võimendades niimoodi tantsu dünaamikat. Aga materjal osutuski kahjuks meie kingakontsade jaoks liiga pehmeks.
2013 aasta kolmas Tango Port Tallinn tõi meile Rui&Inese ning Carlose&Brigitta kõrvale ühe uue fantastilise õpetajatepaari - Veronica Palacios & Omar Quiroga (Argentiina)
Ning just nemad jäid Ilmari lemmikmaestroteks mitmeks aastaks.
Sellel suvel kohtasime aga veel ühte huvitavat argentiinlast (jällegi vist Liivi ja Arturi poolt kohale toodud) :) - Demian Fontenla´t. Nüüd materjali kogudes ja festivali pilte läbi vaadates avastasin ühe huvitava tõiga, ühel milongal Demian ka esines. Ning järgneval fotol ongi mõnus meenutus, kuidas maestrod tema tangot jälgivad. Ja millise emotsiooniga jälgivad...
Erinevate inimeste pilkudesuund sellel fotol on tegelikult üldse huvitav - kes keda üldse vaatab :)
Ning ikka ja jälle - afterpartyd on pingevabad, heatujulised ja täiesti teistmoodi lummavad.
Pärlike :)
Maraton Vilniuses. Palju tantsitud. Öö juba hommikuks saamas, rahvast väheneb. Otsustame, et äkki aitab meile ka tänaseks, homne (tegelikult juba sama päev) veel ees. Ilmari ja Karel veel istuvad saalis, mina lähen end talveriietesse mässima. Saan saapad jalga, kui minu juurde astub võluv noor mustanahaline mees, keda olin eelnevalt ise ka silmitsenud (kahjuks tulutult, kuna teda piidlesid ka kümned ja kümned minust kümneid aastaid nooremad tantsijannad). Ja nüüd teatab see adonis täiesti konkreetselt, et ärgu ma mitte mõelgugi kuhugi ära minna, sest tema tahab just nüüd minuga tantsida.
No hästi - sellise võimaluse jaoks lihtsalt peab veel võhma jätkuma. Saapad uuesti jalast ja letś go!
See oli fantastline tanda! Sulgesin üsna koheselt oma silmad ja lihtsalt nautisin. Ka tanda keskel lugude vaheajal hoidsime me oma tantsuembust, et mitte seda lumma katkestada. Ja me hoidsime seda ka mingid hetked peal viimast lugu...
Siis algas cortina ning see oli midagi väga rütmikat. Ning mu partner hakkas minuga ka seda tantsima, ja kuna ka minu emotsioonid olid laes ja keha täiesti lahti, hakkasin ma rõõmuga kaasa liikuma, teades et cortina kestab ju ainult mõned hetked...
Kuid mõnikord, kui cortina järgi hakkab tantsima suurem hulk inimesi, laseb DJ seda lugu pikemalt, vahest ka lõpuni. Ning tundus, et just nii minema hakkab, mõnus tantsulugu aina kestis ja meie hoog aina kasvas. Tegime igasuguseid põikeid ja pöördeid, vahepeal kallutas must mees mu lausa paralleelseks põrandaga, siis haaras mu uuesti sülelusse ja lennutas hoopiski üle puusa
JA MINUL SILMAD IKKA KINNI - olin nii sellesse tantsu haaratud! Siis hakkasin kuulma huilgeid ja plaksutamist. Ohh, jummal tänatud, neid vehkijaid on siin siis järelikult rohkem, jõudsin veel mõelda, siis ei vaata ju keegi õnneks eriti mind.
Aga lõpuks lõppes ka see cortina ja Merle avas ka lõpuks oma silmad. Ja pidi tõdema, et ühtki teist paari peale nende platsil EI OLNUD! Ning natukene aega veel talle ja ta partnerile määratud aplausi ja hõiskeid kuulama ning naeratama...
Kui rahvas oli rahunenud, hiilisin Ilmari ja Kareli kõrvale ja küsisin, kas oli väga õudne. Õnneks olevat täitsa vahva vaadata olnud :)
Juba siis heitsime oma tangoseltskonnas vahetevahel nalja, et keegi kaunitest eesti naistest võiks mõne välismaalasest maestro ära võluda ja siis "sellise aarde" meie kodumaale elama ja õpetama tuua :)
Ei teadnud me siis veel, et just sellel festivalil selline "case" alguses saigi - Türgist pärit Somer armus meie kaunisse ja andekasse Jessicasse ning võitis lausa aastatepikkuse järjekindlusega ka neiu südame! Nüüd kasvatab särav ja õnnelik paar Eestis oma pisikest poega Leoni ja annab regulaarselt tangotunde.
Üks milonga toimus seekord jällegi ühes väga põneva atmosfääriga paigas - Tallinna Lennusadamas.
Aga kahjuks oli sellel õhtul üsnagi kurb lõpplahendus - me suutsime oma tangopoognatega ära rikkuda nende põranda, ja selle kahju hüvitamine tekitas festivali eelarvele korraliku miinuse. Õnneks sai Karmen Lennusadama juhtkonnaga kokkuleppele, et tasub põranda uuendamisest põhjustatud kulutusi pikema aja jooksul tasapisi.
Samas on mul meeles, et see põrandakate tundus tantsimiseks imemugav, parajalt elastne ja hingav, selline põrand annab alati juurde tangole nii vajalikku vetruvust, võimendades niimoodi tantsu dünaamikat. Aga materjal osutuski kahjuks meie kingakontsade jaoks liiga pehmeks.
2013 aasta kolmas Tango Port Tallinn tõi meile Rui&Inese ning Carlose&Brigitta kõrvale ühe uue fantastilise õpetajatepaari - Veronica Palacios & Omar Quiroga (Argentiina)
Ning just nemad jäid Ilmari lemmikmaestroteks mitmeks aastaks.
Sellel suvel kohtasime aga veel ühte huvitavat argentiinlast (jällegi vist Liivi ja Arturi poolt kohale toodud) :) - Demian Fontenla´t. Nüüd materjali kogudes ja festivali pilte läbi vaadates avastasin ühe huvitava tõiga, ühel milongal Demian ka esines. Ning järgneval fotol ongi mõnus meenutus, kuidas maestrod tema tangot jälgivad. Ja millise emotsiooniga jälgivad...
Erinevate inimeste pilkudesuund sellel fotol on tegelikult üldse huvitav - kes keda üldse vaatab :)
Ning ikka ja jälle - afterpartyd on pingevabad, heatujulised ja täiesti teistmoodi lummavad.
Pärlike :)
Maraton Vilniuses. Palju tantsitud. Öö juba hommikuks saamas, rahvast väheneb. Otsustame, et äkki aitab meile ka tänaseks, homne (tegelikult juba sama päev) veel ees. Ilmari ja Karel veel istuvad saalis, mina lähen end talveriietesse mässima. Saan saapad jalga, kui minu juurde astub võluv noor mustanahaline mees, keda olin eelnevalt ise ka silmitsenud (kahjuks tulutult, kuna teda piidlesid ka kümned ja kümned minust kümneid aastaid nooremad tantsijannad). Ja nüüd teatab see adonis täiesti konkreetselt, et ärgu ma mitte mõelgugi kuhugi ära minna, sest tema tahab just nüüd minuga tantsida.
No hästi - sellise võimaluse jaoks lihtsalt peab veel võhma jätkuma. Saapad uuesti jalast ja letś go!
See oli fantastline tanda! Sulgesin üsna koheselt oma silmad ja lihtsalt nautisin. Ka tanda keskel lugude vaheajal hoidsime me oma tantsuembust, et mitte seda lumma katkestada. Ja me hoidsime seda ka mingid hetked peal viimast lugu...
Siis algas cortina ning see oli midagi väga rütmikat. Ning mu partner hakkas minuga ka seda tantsima, ja kuna ka minu emotsioonid olid laes ja keha täiesti lahti, hakkasin ma rõõmuga kaasa liikuma, teades et cortina kestab ju ainult mõned hetked...
Kuid mõnikord, kui cortina järgi hakkab tantsima suurem hulk inimesi, laseb DJ seda lugu pikemalt, vahest ka lõpuni. Ning tundus, et just nii minema hakkab, mõnus tantsulugu aina kestis ja meie hoog aina kasvas. Tegime igasuguseid põikeid ja pöördeid, vahepeal kallutas must mees mu lausa paralleelseks põrandaga, siis haaras mu uuesti sülelusse ja lennutas hoopiski üle puusa
JA MINUL SILMAD IKKA KINNI - olin nii sellesse tantsu haaratud! Siis hakkasin kuulma huilgeid ja plaksutamist. Ohh, jummal tänatud, neid vehkijaid on siin siis järelikult rohkem, jõudsin veel mõelda, siis ei vaata ju keegi õnneks eriti mind.
Aga lõpuks lõppes ka see cortina ja Merle avas ka lõpuks oma silmad. Ja pidi tõdema, et ühtki teist paari peale nende platsil EI OLNUD! Ning natukene aega veel talle ja ta partnerile määratud aplausi ja hõiskeid kuulama ning naeratama...
Kui rahvas oli rahunenud, hiilisin Ilmari ja Kareli kõrvale ja küsisin, kas oli väga õudne. Õnneks olevat täitsa vahva vaadata olnud :)
Thursday, May 18, 2017
Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat.15.
Täna tahaksin rääkida ühest põnevast persoonist, kes on meie Eesti tangoelu oluliselt mõjutanud - Carlosest.
Carlos Rodriguez de Boedo, pesuehtne argentiinlane, ilmus juba aastal 2012 Mareti ja Tiia-Maria kui heade hispaania keele oskajate kaudu meie seltskonda. Inglise keelt ta siis veel eriti ei osanud ja mina, kes ma võõramaalaste ja eriti tunduvalt võõravereliste inimeste seltskonnas ennast alati natuke kohmetuna ja kammitsetuna tunnen, hoidsin temaga teadlikult distantsi. Eriti veel peale seda, kui ma nägin tema fantastilist tangot - mina olin siis veel ju täielik koperdis :) Aga üsna ruttu kodustasid Carlose ära Artur ja Liivi, kes samuti hispaaniat rääkida suutsid, ning tõid argentiinlase kohe ka meie juurde külla. Loomulikult korraldati kohe ka meile eratund ja tasapisi hakkas mu võõristus "üles sulama", sest Carlos oli elav, rõõmsameelne ja vahetu. Puistas muidugi ka vigases inglise keeles komplimente ja vaatas sügavalt silma, rõhutades teadlikult oma kirglikku ja keevalist loomust, aga sellised trikid ajasid mind muidugi ainult leebelt muigama - oleme teist kuulnud, lõunamaalased! :)
Carlose ellu oli aga juba lapsepõlvest peale kuulunud tango, ta armastas seda tantsu kirglikult ning tundes ära samad alged Ilmari juures, tekkis nende vahel mõlemapoolne tõsine huvi ja austus teineteise vastu, mis toimib siiani. Olime Ilmariga väga liigutatud, kui Carlos Vilniusest, kuhu saatus teda mõned aastad hiljem elama ja tegutsema viis, spetsiaalselt Ilmari 50ndaks sünnipäevapeoks kohale sõitis.
Aga alguses jäi Carlos ikkagi Eestisse, elas Liivi ja Arturi juures ning hakkas loomulikult meile argentiina tangot õpetama. Ja ma leian, et meil oli sel hetkel ikka väga vedanud!
Väljavõtteid Tango Tallinna kodulehelt:
Carlos Rodriguez on omandanud Argentiina tango puhtamail ja autentseimal kujul, ta alustas oma tango karjääri juba 14 aastaselt (1994) tehes kaasa tangoetenduses Rancheria teatris. Carlos on sündinud Boedos (Club Grisel’i vahetus läheduses). Juba Carlose vanavanemad tantsisid tangot.
Ta tansib peamiselt saloni stiili (eriti Villa Urquiza), kuid ka milonguero‘t ja canyengue‘t. Tema tuntuimateks eeskujudeks ja õpetajateks on olnud Jorge Dispari, Maria del Carmen Dispari, Javier Rodriguez, Raul Bravo, Osvaldo Zotto, Carlos Perez, jt Buenos Airese tuntud maestrod.
Tema tantsus väjendub sentimentaalus, vaosoitus ja argentiina mehe eriline suhtumine naisesse. Carlos on samuti väga tähelepanelik ja pühendunud õpetaja.
Ning üks hingeminev postitus Karmenilt:
Õnneks ei kadunud Carlos kuhugi, sest me hakkasime teda väga hindama ja armastama :)
Kuumavereline argentiinlane vajas aga endale ka kaaslannat, ning selle "oma ja õige" leidis Carlos Leedumaalt. Kaunitar Brigitta oli samuti lapsest peale tegelenud tantsuga, vist lausa balletiga, ning kui mina neid esimest korda koos tantsimas nägin, sain ma aru, et õigemat tangopaari annab otsida :) Nende stiil ja temperament sobis fantastiliselt, nad nautisid üha kiiremaid ja keerukamaid kombinatsioone, andsid teineteisele energiat ja lihtsalt särasid!
Carlose suhted eestiga on siiani väga lähedased, aeg-ajalt käivad nad Brigittaga nii Tallinnas, Pärnus ja nüüd ka juba Haapsalus workshoppe tegemas. Ja alati püüame ka meie Ilmariga minna ja osa võtta, kuigi Ilmari on võibolla oma tangostiiliga natuke teises suunas liikunud. Aga nad on jätkuvalt fantastilised tugeva, lausa raske tehnika õpetajad ning isiklikult minule on Brigitta tunnid siiani "üldkehaliselt ülivajalikud"
Pärlike :)
Liivi ja Artur koos Carlosega tulid üheks õhtuks Vilniuse maratonile plaaniga öösel tagasisõitu alustada, aga Carlosele hakkas seal nii meeldima, et ta soovis jääda hommikuni. Minul "külmavaresel" aga oli hakanud natuke valutama kurk ja nii me siis tegime logistilise vangerduse - mina kobisin Arturi autosse ja Carlos pidi tulema peale aftepartyt Tallinnasse tagasi Ilmariga.
"Loodame, et ma roolis magama ei jää" nentis Artur autot käivitades
"Ohh, ära muretse" olin mina optimistlik "ma hakkan sulle siis laulma, kui sa uniseks jääma kipud"
Artur oli ivakese aega päris vait.
"Kas seal maratonil pakuti kuskil kõvasti tasuta alkoholi?" küsis ta seejärel.
Auts....
Kui keegi nüüd aru ei saanud, siis minu "laulmine" ei ole laulmine, vaid Ilmari sõnade järgi "tegevus, mille tagajärjel kõik elusorganismid põgenevad kosmosesse ja uksehinged hakkavad kriiksuma"
P.S. "Kobeda Kuke Blogi" lugejad võibolla mäletavad, kuidas kokk köögis kahe käega seinast kinni hoidis ja kergemat karistust anus :)
Olin ma "laulmist" vist ka kunagi Arturile audiodemonstreerida suutnud :)
Carlos Rodriguez de Boedo, pesuehtne argentiinlane, ilmus juba aastal 2012 Mareti ja Tiia-Maria kui heade hispaania keele oskajate kaudu meie seltskonda. Inglise keelt ta siis veel eriti ei osanud ja mina, kes ma võõramaalaste ja eriti tunduvalt võõravereliste inimeste seltskonnas ennast alati natuke kohmetuna ja kammitsetuna tunnen, hoidsin temaga teadlikult distantsi. Eriti veel peale seda, kui ma nägin tema fantastilist tangot - mina olin siis veel ju täielik koperdis :) Aga üsna ruttu kodustasid Carlose ära Artur ja Liivi, kes samuti hispaaniat rääkida suutsid, ning tõid argentiinlase kohe ka meie juurde külla. Loomulikult korraldati kohe ka meile eratund ja tasapisi hakkas mu võõristus "üles sulama", sest Carlos oli elav, rõõmsameelne ja vahetu. Puistas muidugi ka vigases inglise keeles komplimente ja vaatas sügavalt silma, rõhutades teadlikult oma kirglikku ja keevalist loomust, aga sellised trikid ajasid mind muidugi ainult leebelt muigama - oleme teist kuulnud, lõunamaalased! :)
Carlose ellu oli aga juba lapsepõlvest peale kuulunud tango, ta armastas seda tantsu kirglikult ning tundes ära samad alged Ilmari juures, tekkis nende vahel mõlemapoolne tõsine huvi ja austus teineteise vastu, mis toimib siiani. Olime Ilmariga väga liigutatud, kui Carlos Vilniusest, kuhu saatus teda mõned aastad hiljem elama ja tegutsema viis, spetsiaalselt Ilmari 50ndaks sünnipäevapeoks kohale sõitis.
Aga alguses jäi Carlos ikkagi Eestisse, elas Liivi ja Arturi juures ning hakkas loomulikult meile argentiina tangot õpetama. Ja ma leian, et meil oli sel hetkel ikka väga vedanud!
Väljavõtteid Tango Tallinna kodulehelt:
Carlos Rodriguez on omandanud Argentiina tango puhtamail ja autentseimal kujul, ta alustas oma tango karjääri juba 14 aastaselt (1994) tehes kaasa tangoetenduses Rancheria teatris. Carlos on sündinud Boedos (Club Grisel’i vahetus läheduses). Juba Carlose vanavanemad tantsisid tangot.
Ta tansib peamiselt saloni stiili (eriti Villa Urquiza), kuid ka milonguero‘t ja canyengue‘t. Tema tuntuimateks eeskujudeks ja õpetajateks on olnud Jorge Dispari, Maria del Carmen Dispari, Javier Rodriguez, Raul Bravo, Osvaldo Zotto, Carlos Perez, jt Buenos Airese tuntud maestrod.
Tema tantsus väjendub sentimentaalus, vaosoitus ja argentiina mehe eriline suhtumine naisesse. Carlos on samuti väga tähelepanelik ja pühendunud õpetaja.
Ning üks hingeminev postitus Karmenilt:
Eesti staažikaim tangoõpetaja Carlosest jaanuaris 2013:
Enne kui lähete nädala plaani juurde loodan, et loete läbi minu, Karmeni, ühe isikliku pöördumise… seotud minu Argentina reisi ja siin meie juures toimuvaga.
Olen juba ammu unistanud sellest, et meil Eestis oleks regulaarsemalt ka meesõpetaja, kes suudaks õpetada midagi sellist, mis aitaks meil leida üles seda imelist ja lihtsat, kuid raskesti õpetatavat, mis tegelikult teeb tangost tango. See on austus ja avatus kontaktis meie enda, partneri ja teiste tantsijatega. See on miski sõnulseletamatu, millest saab aru alles siis, kui varume selle toimima hakkamiseks aega, kannatust ja hoolimist.
Ja hetkel see õpetaja Carlos Rodrigueze näol meil Eestis on. Uskuge mind, Carlos õpetab meile midagi, mida mitte ükski teine õpetaja õpetada ei ole osanud/tahtnud/suutnud. See on ehe ja aus austus tangokultuuri vastu, hetkede võtmine ja protsessi olulisus ning nautima õppimine. On väga kurb kui Carlos otsustab varsti Eestist siiski vähese huvi tõttu ära minna ja meie magasime maha võimaluse, mis oleks viinud meid järgmisele tango teadlikkuse tasandile.
Kui Carlos Vilniuses käis, siis paljud minu tuttavad Itaaliast, Lätist ja Leedust kirjutasid mulle pärast kuidas nad tahaksid tantsida samamoodi nagu Carlos. Meil oleks seda võimalik õppida. Seega ma väga palun/loodan, et võtaksite selle aja enda ja meie kõigi jaoks ja tuleksite vähemalt 3 Carlose tundi, et aru saada, millest ta tegelikult räägib ja meile edasi anda püüab. Loodan, et kellelegi läheb see mõte korda ja näeme tundides tihedamini ja uudishimulikult.
Õnneks ei kadunud Carlos kuhugi, sest me hakkasime teda väga hindama ja armastama :)
Kuumavereline argentiinlane vajas aga endale ka kaaslannat, ning selle "oma ja õige" leidis Carlos Leedumaalt. Kaunitar Brigitta oli samuti lapsest peale tegelenud tantsuga, vist lausa balletiga, ning kui mina neid esimest korda koos tantsimas nägin, sain ma aru, et õigemat tangopaari annab otsida :) Nende stiil ja temperament sobis fantastiliselt, nad nautisid üha kiiremaid ja keerukamaid kombinatsioone, andsid teineteisele energiat ja lihtsalt särasid!
Carlose suhted eestiga on siiani väga lähedased, aeg-ajalt käivad nad Brigittaga nii Tallinnas, Pärnus ja nüüd ka juba Haapsalus workshoppe tegemas. Ja alati püüame ka meie Ilmariga minna ja osa võtta, kuigi Ilmari on võibolla oma tangostiiliga natuke teises suunas liikunud. Aga nad on jätkuvalt fantastilised tugeva, lausa raske tehnika õpetajad ning isiklikult minule on Brigitta tunnid siiani "üldkehaliselt ülivajalikud"
Pärlike :)
Liivi ja Artur koos Carlosega tulid üheks õhtuks Vilniuse maratonile plaaniga öösel tagasisõitu alustada, aga Carlosele hakkas seal nii meeldima, et ta soovis jääda hommikuni. Minul "külmavaresel" aga oli hakanud natuke valutama kurk ja nii me siis tegime logistilise vangerduse - mina kobisin Arturi autosse ja Carlos pidi tulema peale aftepartyt Tallinnasse tagasi Ilmariga.
"Loodame, et ma roolis magama ei jää" nentis Artur autot käivitades
"Ohh, ära muretse" olin mina optimistlik "ma hakkan sulle siis laulma, kui sa uniseks jääma kipud"
Artur oli ivakese aega päris vait.
"Kas seal maratonil pakuti kuskil kõvasti tasuta alkoholi?" küsis ta seejärel.
Auts....
Kui keegi nüüd aru ei saanud, siis minu "laulmine" ei ole laulmine, vaid Ilmari sõnade järgi "tegevus, mille tagajärjel kõik elusorganismid põgenevad kosmosesse ja uksehinged hakkavad kriiksuma"
P.S. "Kobeda Kuke Blogi" lugejad võibolla mäletavad, kuidas kokk köögis kahe käega seinast kinni hoidis ja kergemat karistust anus :)
Olin ma "laulmist" vist ka kunagi Arturile audiodemonstreerida suutnud :)
Subscribe to:
Posts (Atom)