Argentiina Tango Eestis ja meie 10 aastat. 20

Kuni 2013 aasta sügiseni oli kõik hästi, toimus erinevaid milongasid, erinevate külalisõpetajate töötubasid ja kontserte. Viimastest üks huvitavamaid oli kontsert-milonga Tallinna Teletornis.

Augustikuu kahel õhtul toimuvad Tallinnas (K, 13.08) ning Tartus (N, 14.08) kitarriduo Esteban Colucci (Argentiina) - Heiki Mätliku (Eesti) kontsert/CD esitlusi, kaastegevad Argentina tango tantsijad.

Kontsertmuusika heliloojatelt Carlos Gardel, Astor Piazzolla, Jorge Cardoso, Alberto Ginastera, Julián Aguirre jt
Mõlemas linnas on kaastegev ka tangopaar Karmen Ong (Eesti) ja Zigmunds Lipinš (Läti)
Kotsertõhtutele järgnevad MILONGAD (tango tantsuõhtud).

Aga siis..

Ilmari tundis juba mõnda aega, et ta on kogunud endasse juba nii palju teadmisi, tunnetust ja tehnikat. Ja kui ta meie kohalikel milongadel naistega tantsis või ka niisama tantsijaid vaatas, sai talle üha selgemaks, et ta peab hakkama seda kõike jagama, et ka teised saaksid kiiremini areneda. Ja ta tundis, et väga sooviks seda jagada.

Ehk siis Ilmari otsustas hakata ka ise tangot õpetama.

Siiani olid tunde andnud Artur&Liivi, Karmen ning Jessica&Somer Tegutsesid veel Maret oma naistetehnika tundidega, kust minagi kunagi oma esimesed teadmised ammutasin, ning Euphoria Studio õpetaja Andre Haikal. Kuid valdavalt oli kõikide nende õpetajate põhirõhk erinevate kombinatsioonide harjutamisel, Ilmari aga soovis oma tunde anda teisiti, anda edasi just sammu, kõnni ja õige tasakaalu ning "embrace" tähtsust tangos, samuti musikaalsust. "Sa võid ju teha igasuguseid imesamme ja jalaga edasi-tagasi vehkida", rääkis Ilmari. "Aga kui naine samal ajal mehest nagu tangidega kinni hoiab, oucho´t tehes temast täiesti kõrvale pöördub või nagu veskikivi tema käe või õla küljes ripub, on ääretult raske ja ebameeldiv. Kui maadlusmatsi ajal panna mängima tangomuusika, ei muutu maadlus sellest tangoks"

Aga Ilmari armastab rääkida, arutleda ning oma mõtteid ja arvamusi üsna selgelt välja öelda. Ning üks tema põhiolemusi on ausus. Totaalne ausus. Nii et nii mõnigi isik kuulis enda kohta ka kriitilisi märkusi.

Aga kellele see siis meeldib? Me oleme ju kõik parimad, eks ole! :)

Ning siis tõusid Ilmari vastu üles mõned inimesed, keda mida hakkasin edaspidi nimetama "tumedateks daamideks".

Mis õigusega võtab üks mees, kes ise pole kordagi Argentiinas käinud, endale pähe, et tema võib meid õpetama hakata? Alustas ta ju samal ajal kui enamik meist, aga tantsib ta ju kuidagi imelikult, muudab pidevalt oma rütmi, liigub arusaamatult ja liiga kiiresti - ei oska ju üldse niimoodi ilusti, selgelt ja kindlalt tantsida ja naist tugevalt enda vastas hoida nagu Artur. Mida ta endast mõtleb???

Tunnistan veel täna täiesti ausalt, et ma põrkasin tookord sellise suhtumise vastu mõneks ajaks ikka täiesti hingetuks. Aga hakkasin ammutama jõudu omaaegse kuulsa tantsijanna Ella Ilbaku elulooraamatust "Otsekui hirv kisendab", kus Ella Ilbak kirjeldab,  kuidas ta saadab kodumaiste ajalehtede toimetustele välismaal ilmunud kiitvaid arvustusi oma esinemiste kohta, lootes et eestimaalastel on huvitav lugeda, kuidas omainimesel võõrsil läheb. Kuid ta kohtab ainult suhtumist "mida ta eputab, kellel seda tarvis teada on"

Kui keegi üritab solvata mind, siis see ei õnnestu - ma lihtsalt ei solvu, teise inimese rumalus ei ole ega hakka mitte kunagi olema minu probleem :) Olen oma elus käinud läbi tulest ja veest, olen oma südant kildudest uuesti kokku ladunud ja edasi läinud - minu vaimu ei murra õelus ega kadedus! Võibolla just sellepärast, et minu enda "kõvakettalt" need täielikult puuduvad! Päriselt - ma tänan pidevalt kogu südamest Loojat, et ta need viirused sinna installimata jättis :) Vahetevahel peetakse mind küll tänu sellele väheke naiivseks, aga Ilmari armastus ja tango on olulisemad...
Kuid mind saab haavata, haavates mu lähedasi. Siis ma enam vahendeid ei vali :) Ja ka tookord läks veidike sõjaks :)

Selline periood oli, Ja see oli valus. Kuid Ilmari uskus endasse ja jätkas oma teed, toetudes väga palju just mitteeestlastele, kes nägid tema andekust ja potentsiaali ning teda toetasid - need inimesed õnneks sellist "lapsehaigust" ei põe :) Ning tänaseks päevaks - me ju näeme, mis toimunud on, kuhu ja millisele tasemele on jõudnud need tantsijad, kes tema juures õppisid ja/või jätkuvalt õpivad.
Teist Ilmarit meil siin ei ole :)