Nii, täna on reede.
Oi, kuidas see lause mulle kunagi meeldis.....See kätkes endas kõike - pöörasust, naudinguid...täielikku eneseunustust, aja ja ruumi kadumist, retke tundmatusse ja teadmatusse. Veel, veel, veel....
Aga nüüd olen ma ontlik ja korralik, kastan taimed ära ja panen teleri mängima. Kui ma olen olnud väga korralik, toob Ilmari linnast veini kaasa ja ma saan vaikselt, ainult enesele teadaolevalt, umbes teise klaasi teises pooles oma kunagisi reedeid (ja sellele järgnevat laupäeva ja sellele järgnevat veel ühte ööd) vaikse naeratusega meenutada.
Nüüd on mul oma arvuti ja ma külastan saite ja seal teemasid, mis.....on huvitavad :) Ja inspireerivad :)
Aga toakask alustas uut õitsenguperioodi. Igal hommikul avastan ma uued ja uued puhkemisvalmis õiepungad. Mulle teeb see rõõmu, sest toataimetega ei ole ma millegipärast kahjuks kunagi eriti hästi sobinud.
Võibolla ei ole ma neid piisavalt hästi mõista suutnud, nad on vaiksed ja ei ava ennast nii elavalt, kui loomad.
Loomadega sobin ma paremini, neid saab sülle võtta, soojendada ja emotsioone vahetada, nad liiguvad ja elavad aktiivselt oma elu. Sellest kõrrelisest aga seal potis on raske aru saada - tahab ta nüüd valgust või mulda juurde või mida iganes :) Samas on mul ka floora vastu suur austus ja hoolimine, ammu on möödas need ajad, kui omale pidevalt midagi koju murda tahtsin. Kasvagu õues, elusana!
..............
Olen leidnud internetist ka hulgaliselt põnevat audiomaterjali mind huvitava eesti teatriajaloo kohta. Täiesti uskumatu, on olemas isegi helisalvestisi kunagisest legendaarsest nätlejast Paul Pinnast. Minu üks suurimaid unistusi, näha kunagi mingitki visuaalset liikuvat pilti tema mõnes omaaegses Estonia lavastuses, ei ole vist reaalne. Aga taevas teab, mis kunagi võib kuskil välja ilmuda :) Ning see audiomaterjal kõikide nende vanade  kuulsate näitlejate häältest oli fantastiline elamus omaette - kui hea tasemega oli ikkagi juba nii ammu näitlejate hääletreening ja diktsiooninõuded. Respect!

Aga kõigest hoolimata, täna on reede....:)