Oi appi - on tore et sain täna vaba päeva väikeseks puhkuseks, aga homme ja ülehomme üksi baaris....
Pagana baaridaamid oma külmetustega - võtke rohkem viina, ma ütlen :)
Aga tuleb olla rahulik, hommikul võimalikult vara kohale minna, et jõuaks kõik võimalikult ilusti valmis sättida. Sest just hommikuti on kõige raskem, meie peaksime teenindamist alustama ametlikult kell 9, aga nii kui sa sinna leti taha askeldama ilmud, ronivad kõik need, kes juba kella 8st, mil keskus avatakse, laudade taga istuvad, kohvi ja võileibu ja õlut tahtma, ja rabele siis! Ettekandjad tulevad ka alles 10, pole kedagi laudugi koristama kutsuda.
Aga saab hakkama, sest mulle need baaris asendamised täitsa meeldivad, mõnes mõttes lausa puhkus pidevast saali ja saali- ning buffeetöötajate jälgimisest.
Aga praegu on mõnus, köögi akna taga puhub tuul lumest välja ulatuvaid kõrrelisi väga kunstiliselt kaunilt liikuma :) ja sajab lund, Tupac käis ära oma hommikuse õueringi, sõi ja magab oma koeradiivanil, Kusti tuli oma öiselt rännakult, sõi ja magab väga mõnusa kerana inimeste diivanil, ja minul on seljas meriinovillane suur ja soe hommikumantel (jajah, seesama Hauka laadalt ostetu, millest ma olen Ilmari praktiliselt välja tõstnud :)) ja ma joon kohvi ja kirjutan ja naudin rahu ja vaikust.
Mis mul siis puudu on?.........

Et telefon annaks mulle teada, et saabus sõnum. Nii nagu ta tegi aastaid tagasi igal õhtul ja tihti ka hommikul. Ja ma saaksin oma pisikese telefoni võtta pihku sama naeratusega nagu siis....