Kirjutan lihtsalt paar rida, sest pean Ilmari läpaka tagasi andma.
Sain täna teada et ühed mulle kallid ja lähedased inimesed lähevad lahku.
See mõjus mulle nii, et võtsin koera rihma otsa, panin suured päikeseprillid ette ja läksin õue. Tegin suure ringi küla peal ja ... ulgusin nende kaitsvate prillide taga terve tee meeletult nutta.
......
Sellel mehel, kes nüüd üksi jääb, on samasugused silmad. Samasugused kui need, millesse mina aastaid tagasi uppusin...pinnaletõusmisvõimaluseta....
No comments:
Post a Comment