Vinni nimelise vahva noormehega, kellel ma "kätt vahetada" soovitasin, sai tegelikult nalja kogu aeg. Nagu ma juba mainisin, oli meil selline vahva klapp omavahelise vaimutsemise ja tögamise suhtes. Täpsemalt seletades tähendas see muidugi seda, et vaimutsesin ja nöökisin teda mina, Vinni aga vaatas mind oma natuke naljaka füsionoomia ehk suht suurevõitu nina tagant otsa, pilk täis täieliku lootusetust, et ma ükskord ometi lõpetaksin...:) Ok, nii hull see asi ei olnud, aga minu hinnangud ja arvamused panid teda vahest oigama küll. Samas oigasin ka mina tema lugude peale - näiteks see, et meie juurde tööle tuli ta tegelikult oma trahvirahasid tasa teenima. Sõitsid lubadeta salaja issi autoga, oli minu järgmine, loogiline küsimus, Ei, vastas Vinni, ma olin napsune. Roolis siis ikkagi napsune? EI - SAATE ARU, VEND JÄI TÄNAVAL ALAEALISE JA ALKOHOLI TARVITANUNA POLITSEILE VAHELE! Ja mitte üks kord, vaid KOLM....:) Kas vanemad lasid sulle kiibi panna, mis kohe politseisse andmeid edastama hakkab kui õlut lonksad, küsisin järgmiseks. Põhjus olevat olnud aga selles, et tüüp liikus pidevalt ringi endast vanematega, kes juba võisid ka alkot pruukida. Ja kui nad siis jälle kuskil pidu pidasid või ühest kohast teise liikusid, tulid vilkuritega autod ja vaene 16, hiljem 17. aastane Vinnikene oli jällegi see, kes priiküüdiga jaoskonda sõidutati, et ta seal pidulikult vanematele koos järjekordse trahvikviitungiga üle anda.
Vinnil oli kodus kass, aga juba sellises pensionärieas proua, kes õues ei käinud, ainult rõdu peal. Ja ühel päeval teatas Vinni, et kass on täiesti arusaamatul kombel juba mitu päeva kadunud. Keegi polnud teda välja lasknud ja rõdult ta ise alla hüpata enam ei suutvat.
"Selge, siis viis kotkas ta noka otsas minema" teatasin ma reipalt.
Vinni vaade minule omandas kõige lootusetuma lootusetuse värvingu.
"Me elame linnas, neiu" (Neiu, saate aru, iccc) "Seal ei ole kotkaid"
"Siis kajakas" ei jätnud ma jonni "Nii on pisikesi koeri päriselt ka rannast kaasa haaratud, chiuauasid"
"Chiuaua ei ole mingi koer" põrutas selle peale Vinni "CHIUAUA ON KOERALAADNE TOODE!"
Peale seda jäi elu Kobedas Kukes natukeseks ajaks seisma. Kõik, kes kuulsid ja said oma kohustuste juurest korraks eemalduda, kogunesid kööki.
Sest neiu M. tõi seal kuuldavale üsna omapäraseid hääli. Erinevas tämbris, noodivõtmes ja helistikus. Ülalt alla ja alt üles. Vahepeal oli kõveras ja pidas hinge kinni, siis püüdis kellelegi osavõtlikule küsijale seletada, miks ta seal neid hääli teeb. Aga kui ta oli pisaraid pühkides pool lauset kuuldavale toonud, algasid kõik helid uuesti ja kööki kogunes veel paar uudishimulikku.
Ma naersin (s.t hirnusin ja kõõksusin) seal köögis tookord tõesti ilma igasuguse liialdamiseta vist vähemalt oma 5-7 minutit. Siis hakkasin tasapisi suutma ja üritasin mitu korda buffeesse tagasi minna. Piisas mul aga Vinnile otsa vaatamisest, kui ma alustasin uuesti turtsumist ja läkastamist. "Chi...chi....koeralaadne.......ihihihihiiiiiiii" :) :) :)
Hea, et Ummikest sel päeval polnud. Vahest veab.
